Jürgen Ligi on neli kuud enne riigikogu valimisi kirjutanud arvamusloo, kus on soovinud küll vaimukalt «ära panna», kuid paraku on läinud otsese valetamise teed. Arvestades Jürgen Ligi karjääri pikkust poliitikas ja eluiga, siis sellist labast valetamist poleks oodanud. Samas pole siingi midagi imestada: härra Ligi on varemgi matslikkusega säravalt silma paistnud.
Mida siis härra Ligi otseselt valetas ja kuidas see minusse puutub? Oma arvamusloos kirjutab ta järgmist:
«On üks selline Euroopa Parlamendi fraktsioon, mille liikmeid ei lasta kogus valitavatele kohtadele ega koostama raporteid ning mille eelnõud ei jõua tavaliselt kuhugi. Põhjus on nende vastandumine samale Euroopa Liidule (EL), kellelt nad võtavad oma palka, inimõiguste mittetunnistamine ja Kremli-meelsus, sealhulgas Ukraina abistamise mittetoetamine või okupatsiooni tunnustamine. Nad teenivad tahes või otse tahtmatagi Kremli unistust, et iga riik seisaks metslasena käituva Venemaaga silmitsi üksi ega oleks ta vastas ühtsena. Eestist on selle fraktsiooni liige Jaak Madison – reklaamides suur võitleja, tavaliselt ELi ja seekord ka rohepöörde vastu, mille kaela aetakse sõja tagajärgi. Päriselus istub mees koos kamraadidega isolatsioonis ja võitlus sellega piirdubki.»
Jürgen Ligil ja tema kamraadidel puuduvad suuremad teadmised Euroopa Parlamendi tööst ja selle sisust, kuid arvata nagu ikka väga midagi tahaks. Isegi kui see arvamine on rumal ja jätab ennast lolli valgusse. Ma võin lahkelt aidata inimest, kelle puhul kehtib tore ütlus, et üldiselt tuleb vanusega tarkus, kuid vahel tuleb vanus üksinda.
Euroopa Parlamendi fraktsioon Identiteet ja Demokraatia, kuhu kuulun ka mina Konservatiivse Rahvaerakonna esindajana, on suuruselt neljas fraktsioon, millega oleme täpselt kaalukeeleks kahe pooluse ehk vasakpoolsete (sotsialistid, rohelised, kommunistid) ja parempoolsete (Rahvapartei, konservatiivid ja reformistid) vahel. Seetõttu on mitmel korral sõltunud lõpptulemus just meist, kui lõpphääletustel on olnud küsimused näiteks migratsioonist või föderaliseerumisest. Seega ei tasu luisata, et meie fraktsioonist midagi ei sõltu.
Kui aga härra Ligi paneb jälle käima Kremli kaardi, siis kisub piinlikuks. Enne valimisi on Reformierakond alati kõva kaitsevõime eest võitleja ja Kremli vastu sõdija, kuid pärast valimisi tekib neil häda: pole raha, pole võimalusi, kohe kuidagi ei saa midagi teha.
Märtsis lubas ka peaminister Kallas Eestile kiirkorras keskmaa õhutõrjet, kuid siis jäi asi venima ja nüüd minnakse edasi, nagu poleks Ukrainale kallale tungitudki, sest plaan on soetada keskmaa õhutõrje alles 2025. aasta lõpuks. Tüüpiline kahepalgelisus.
Muidugi pole olnud probleemi Reformierakonnal lubada vaenuliku riigi kodanikel osaleda kohalikel valimistel või lausa lubada neil omada isegi tulirelvi. Ennenägematu terves Euroopas! Samuti pole olnud Ligil kaitseministrina probleem mängida idiootse mõttega kaotada ajateenistust, nüüd ta muidugi väidab, et «toona oli teine olukord». Toona ta lihtsalt polnud võimeline aru saama Venemaa ajaloolisest olemusest ja meie geopoliitilisest asukohast. Kas ta tänagi seda mõistab...
Saan talle kinnitada, et meie poliitfraktsioon on kõikides hääletustes toetanud kindlalt Ukrainat ja seisnud Kremli vastu. Samuti võiksime esitada kohtusse hagi härra Ligi vastu valeväidete esitamise pärast, nagu toetaks meie fraktsioon okupatsiooni tunnustamist või Ukraina mitteabistamist. See on räige vale, mida ei peaks ükski riigikogu liige endale lubama.
Oleme kaheksa kuu vältel kõikides parlamendi tegevustes seisnud Ukraina poolel ja kordagi pole keegi mänginud mõttega tunnustada okupatsiooni.
Vabandust, üks hollandlasest liige seda tegi ja kohe oli ta sunnitud meie poliitfraktsioonist lahkuma.
Soovitan hoopis süüvida poliitfraktsiooni Renew Europe, kuhu kuulub Ligi koduerakond Reformierakond koos Keskerakonna esindaja Yana Toomiga. Nimelt juhivad seda fraktsiooni prantslased härra Macroni erakonnast, kes räägivad juttu sellest, kuidas Vladimir Putinit ei tohi ikka alandada ja oluline on hoida lahti suhtluskanalid elik anda Putinile legitiimne alus suhelda oma Prantsusmaa kolleegiga. Kõlab hästi?
Lisaks võin ju ka kommenteerida härra Ligi etteheidet, et meie fraktsioon on Euroopa Liidu vastane. Võib-olla on mitmekordsele ministrile tõesti uskumatu, et kõik ei lähegi hoogsalt kaasa usulise fanatismiga Euroopa Liidus, nagu on näiteks rohepööre. Tõesti on poliitikas inimesi, kes suudavad kriitiliselt küsida küsimusi, millele näiteks Ligi esindajad valitsuses ei oska kohe kuidagi vastata.
Näiteks pole keegi suutnud vastata küsimusele, kuidas lahendada rohepöörde hulluses stabiilsuse ja salvestuse probleemi. Enamik muldmetalle, mida meil on vaja näiteks akude tarvis, asuvad Aafrikas ja Aasias ning sellega on ka suuresti Hiina kontrolli all.
Lisaks on teaduslik tõsiasi, et mingi valemiga ei jätku meil tuult ja päikest, kuid Eesti on aastaks 2030 sulgemas põlevkivitööstust ning tahab minna üle ainult taastuvenergiale. Seda ei tasu muidugi Ligilt küsida, sest vastuseid pole olemas.
Kuid ühte tasub härra Ligil meeles pidada: parlamentaarses demokraatias on ka kriitikutel ja realistidel oma koht. Mis siis, et end näiliselt liberaaldemokraatideks nimetavatel on ihalus sulgeda vastaste suid ja mõtteid. Ma näen selliseid iga päev Brüsselis ja selliseid on meil ka valitsuses. Mina ei võitle ainult reklaamides, vaid ka iga päev.