Diabeet on krooniline ainevahetushaigus, mis vajab igapäevast ja pidevat eneseravi. Tähelepanuta jäetud või kompenseerimata haiguse kulg toob kaasa tõsiseid tüsistusi ning võib lõppeda lausa surmaga. Diabeediliidu andmetel on Eestis diabeeti haigestunud ligi 100 000 inimest. Neist ligikaudu 7000 põeb 1. tüüpi diabeeti, mis on autoimmuunhaigus ja mille teket vallandavad tegurid polegi lõplikult teada.
Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu (ELDÜ) juhi Kristi Peegli sõnul muutub diabeet iga aastaga globaalsemaks terviseprobleemiks, mistõttu on diabeediteadlikkuse tõstmine ülioluline. “Haigusega kohanemine ei ole lihtne kellelegi. Diabeedi puhul sõltub edaspidise elu kvaliteet suuresti sellest, kui kiiresti inimene diagnoosiga lepib, haiguse põhitõed selgeks õpib ja need ellu rakendab. Tänapäevaste ravimeetodite ja abivahendite kättesaadavuse paranemisega on elu diabeediga muutunud ka mõnevõrra elamisväärsemaks. Näiteks alates sellest aastast hüvitab Haigekassa 1. tüüpi diabeeti põdevatele inimestele pideva glükoosimonitooringu seadmeid ning uuest aastast tõuseb insuliini pumpravi hüvitamise vanusepiir seniselt 18. aastalt 25. eluaastani (k.a.),“ lisas Peegel.
Kui 2. tüübi diabeeti on eelkõige peetud vanema generatsiooni tõveks, siis viimased andmed näitavad, et haigestumine on kasvanud kõigis vanuserühmades ning seda esineb üha rohkem ka nooruki- ja lapseeas. „90% diabeetikutest põeb 2. tüüpi diabeeti. Regulaarne liikumine aitab haigust ennetada ja paremini kontrolli all hoida ning seeläbi tõsiste tüsistuste teket ära hoida. Seetõttu tähistamegi Eestis maailma diabeedipäeva liikumisüritusega. Liikudes saame teha head nii endale kui ka teistele,“ selgitas Ulvi Tammer-Jäätes, Eesti Diabeediliidu juht.