Sotsiaalministeerium kirjutab perehüvitiste tõstmise eelnõu erivajadustega lastele õiglasemaks

Foto: Margus Ansu

Koalitsioonis saavutatud kokkuleppe järgi esitab sotsiaalministeerium perehüvitiste tõstmise eelnõusse muudatused, mis toovad lasterikka pere toetusest samm-sammulise väljumise vanusepiiri 19. eluaastale ehk viis aastat varasemaks. Samuti kaoks lapsetoetuse maksmise tingimusena õppimise nõue lastele vanuses 16-19-eluaastat, mis võimaldab nii lasterikka pere toetust kui ka lapsetoetusi saada peredel, kus laps mingil põhjusel õppimist ei jätka.

„Mul on hea meel, et saame sotsiaalkomisjoniga koos peretoetuste tõstmise õiglasemaks muuta. Õppimisega mitte arvestamine võimaldab peretoetusi maksta ka peredele, kus kasvavad erivajadusega lapsed, kes pole saanud kooliteed jätkata. Praegu on nii lapsetoetuste kui lapserikka pere toetuse maksmise tingimuseks vanuses 16 kuni 19, et laps peab õppima, kuid mõnikord ei ole see võimalik ja nii on näiteks puudega last kasvatav pere jäänud lastetoetusest ilma teistest varem. Seega saavad edaspidi lapsetoetust samadel alustel edaspidi nii erivajadusega lapsed, üksikvanema lapsed, lasterikka pere lapsed - tervikuna pered, kus vaesusrisk on suurim,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Sellega lisandub lapsetoetuse saajate sekka ca 3000 pere, kus mitteõppivad 16-19-aastased lapsed ei saanud seni lapsetoetusi. Umbes 20% neist peredest kasvab erivajadusega laps.

Õppimise soodustamiseks jääb endiselt kehtima reegel, et kui 19-aastane keskhariduseta noor jooksval õppeaastal õpib, siis jätkatakse toetuse maksmist kuni kooli lõpetamiseni või õppeaasta lõpuni.

Oluline samm edasi on ministri sõnul ka lasterikka pere toetuse astmelise lõppemise vanusepiiri toomine seni plaanitust viis aastat allapoole ehk samuti 19. eluaastani. „Eelkõige on riigi tugi suunatud peredele, kus kasvamas alaealised lapsed, kuid samas on igakuiselt makstavast toetusest abi ka pere vanemate laste õpingute toetamisel,“ lisas minister Riisalo.

Kokkuleppe ühe osana tuleb lasterikaste perede toetuse tõus suurem kui algses eelnõus – 3-6-lapselistes peredes plaanitud 600 asemel 650 eurot ning alates seitsmest lapsest plaanitud 800 euro asemel 850 eurot. See tähendab, et kolmelapselise pere peretoetuste summa ühes kuus hakkab olema 910 eurot.

Lisaks täiendab sotsiaalministeerium perehüvitiste eelnõu olulise muudatusega kõige kurvemateks olukordadeks, kui sureb alla 3-aastane laps. „Riik võimaldab selle plaani kohaselt nii emale kui isale vanemahüvitise ühe kuu ulatuses, et pere saaks kõige raskemal leinaajal hakkama ega peaks muretsema toimetuleku pärast,“ lisas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Tervise Arengu Instituudi ja Statistikaameti andmetel on viimastel aastatel olnud hinnanguliselt 30 surnultsündi ja alla 3-aastaste laste surmasid hinnanguliselt 30 juhtumit aastas. Praegu on vanemahüvitis ja sellega kaasnev ravikindlustus tagatud kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul.

Lastetoetuste ja lasterikka pere toetuste tõusud hakkavad kehtima 1. jaanuarist. Peredes, kus peretoetuste maksmine on juba lõpetatud seoses alla 19-aastaste laste mitte õppimisega, tekib eelnõu järgi taas õigus peretoetustele, mille väljamaksed teeb Sotsiaalkindlustusamet tagasiulatuvalt hiljemalt märtsi lõpuks.