R, 3.02.2023

Neljarealine Tallinna-Tartu maantee läheneb Järvamaale ka lõuna poolt

Järva Teataja
Neljarealine Tallinna-Tartu maantee läheneb Järvamaale ka lõuna poolt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: transpordiamet

​„Kärevere–Kardla 2+2 lõik on oluline samm Tallinna–Tartu maantee muutmisel liikleja jaoks ohutumaks ning oleme astunud sammu edasi liikudest Tartu suunast Tallinna poole,“ lausus Transpordiameti lõuna üksuse juhataja Janar Taal. „Uut lõiku tehes oleme pööranud olulist tähelepanu ka sellele, et lisaks sõidukitele saaksid turvaliselt liigelda ka meie ulukid, rajades neile sobilikud läbipääsu kohad.“

„Natura 2000 kaitsealas suuremahuliste ehitustööde teostamine on üksjagu väljakutsete rohke, rääkimata viimase paari aasta väga turbulentsetest oludest maailmas ja majanduses. Kärevere-Kardla 2+2 lõik on nendele väljakutsetele vaatamata valminud ja meil on hea meel panustada kvaliteetse neljarealise maanteede võrgu ehitusse Eestis,“ sõnas Nordecon AS juhatuse liige Priit Luman.

Maanteelõik läbib Natura 2000 loodus- ja linnuala, millest tulenevalt rajati loodusala metsapiiride lähedusse kaks tunnelit suurulukitele. Üks suurulukitunnelitest ehitati kaheotstarbelisena – suurulukite läbipääs koos kogujatee läbipääsuga. Teine tagab üksnes loomadele läbipääsu tee alt. Lisaks rajati kaks teealust truupi väikeulukitele ning maantee serva ligi 7,7 km ulukitara.

Samuti ehitati Saariku maaüksusele 97 meetrit müratõkkeseina. Ehituse raames tehti maaparandustöid, side-ja elektritöid, paigaldati uued liikluskorraldusvahendid ning rajati nii kõrg- kui ka madalhaljastus.

Teelõigul on sõiduradade laius 3,5 meetrit, eraldusriba laius 2,8 meetrit ja sõidutee servas on 2–2,5 meetri laiune kindlustatud teepeenar. 2+2 ristlõikega teelõigule paigaldati metallist karptalast keskpiire. Ehitati uued juurdepääsuteed ning tagasipöördekohad kohaliku liikluse ühendamiseks olemasoleva teedevõrguga ja juurdepääsuks teeäärsetele kinnistutele.

Leping Kärevere–Kardla lõigu ehitamiseks sõlmiti 2021. aasta veebruaris. Tööd teostas AS Nordecon ning omanikujärelevalvet viis läbi OÜ Toomtsentrum. Tööd läksid maksma 12,6 miljonit eurot (lisandub käibemaks).

Märksõnad
Tagasi üles