R, 3.02.2023

Inimesed ja ettevõtted saaksid sularaha- ja maksekatkestusteks paremini valmis olla

Järva Teataja
Inimesed ja ettevõtted saaksid sularaha- ja maksekatkestusteks paremini valmis olla
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Margus Ansu

Eelmisel nädalal Eesti Panga korraldatud maksekeskkonna foorumi keskseks teemaks oli makse- ja sularahateenuse kättesaadavus kriisiolukorras. Kuigi Eesti pankade kriisivalmidust peetakse heaks, on väga oluline ka ettevõtete ja inimeste enda valmisolek: hoida töökorras erinevad tuvastamisvahendid nagu ID-kaart, Smart-ID ja Mobiil-ID ning hoida varuks väike kogus sularaha.

„Pangad Eestis hoolitsevad küll makseteenuse toimimise eest, kuid sama oluline on astuda ennetavaid samme elanikel ja ettevõtjatel, et olla valmis lühiajalisteks, aga ka pikemateks tõrgeteks,“ ütles Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt. „Näiteks peaksid ettevõtted läbi mõtlema, kuidas võtta vastu kaardi- või sularahamakset olukorras, kus n-ö pilveteenusega kassasüsteemid ei tööta. Samuti tuleks mõelda, kas palga- ja muude oluliste maksete tegemiseks vajalik info on ka kriisiolukorras olemas viisil, et ettevõte saab selle kasvõi ise pangakontorisse toimetada, kui internetipank või teised tavapärased digikanalid ei tööta.

Eraisikute valmisoleku poole pealt kutsus Olt inimesi jälgima seda, et nende ligipääs makseteenustele oleks kriisiolukorras piisav.

„Just võimaluste paljusus enda tuvastamisel ja maksete kinnitamisel võib kriisis aidata,“ ütles ta. „Kuigi oleme igapäevaselt harjunud kasutama uudseid digitaalseid makselahendusi, nagu näiteks mobiiltelefoniga maksmine ja Smart-ID tuvastus, tuleks käepärast ja kasutamisvalmis hoida ka traditsiooniline plastikust pangakaart ja meelde tuletada ID-kaardi paroolid ning igaks juhuks hoida alles ID-kaardi lugeja.“

„Lisaks tasuks kõigil nutitelefonis aktiveerida pankade biomeetrilised enesetuvastuslahendused, mis on hea täiendav võimalus,“ juhtis Olt tähelepanu ning lisas, et kindlasti tuleks teadvustada, et kriisi korral ei saa teenuste tase olla samasugune kui tavaolukorras – maksed ei liigu kriisi ajal sama kiiresti ja summad on piiratud. Väga oluline on meeles pidada, et kriisiolukordades aktiveeruvad petturid, mida on paraku näidanud nii Covidikriis kui ka Ukraina sõda.

Side- ja elektrikatkestuste korral ei saa üle ega ümber ka sularahast. Eestlaste ligipääs sularahale on küllakti hea: 99,5% Eesti elanikest elab piirkondades, kus sularaha saab kätte 15 kilomeetri raadiuses. Pangaautomaatide arv on Eestis viimastel aastatel küll vähenenud, kuid alternatiivi pakuvad ligi 700 sularaha väljastavat kauplust üle Eesti.

„Kuigi Eesti paistab Euroopas silma sellega, et jaekaubanduses tehakse enamik oste pangakaardiga ja harjumusest sularaha enam rahakotis ei hoita, peaks inimestel siiski ka pisut sularaha kaasas olema, et tulla toime olukorraga, kus kaardiga maksmisel esineb lühiajalisi katkestusi,“ rõhutas Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve. „Läbi tuleks mõelda ka oma leibkonna tarbimiskulutused. Selleks võiks kodus olla umbes nädalane sularahatagavara pikemaajalisteks võimalikeks kriisideks. Roosve lisas, et Eesti Pank on erijuhtudel valmis sularahaga varustama riigi- ja avaliku sektori väljamaksete tegemist ja keskpangas on selleks piisavalt sularaha.

„Kui on realiseerunud kõige mustem stsenaarium ja pangaautomaatidest enam raha väljastada ei saa, siis on oluline teadvustada, et sularaha on Eestimaa pinnal piisavalt, et inimesed saaksid oma esmavajalikud ostud tehtud, kuid selle kättesaamine või kohale toimetamine võib lihtsalt kauem aega võtta. Eelkõige maapiirkondades on kriisiolukorras sularaha väljastamise korraldamisel oluline roll kohalikel omavalitsustel, kes tunnevad kohalikke olusid ja võimalusi ning oma piirkonna elanike liikumisharjumusi kõige paremini,“ sõnas Roosve.

Koostöö olulisust kriisiolukordades rõhutas ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar, kes tõi ühe näitena välja, et pankade kriitilised sularahaautomaadid paiknevad ostukeskustes ning koos sularahaautomaatide elektriga varustatusele tagatakse see ka ostukeskusele koos võimalusega lisaks sularaha väljavõtmisele soetada sealtsamast ka ravimeid ja toiduaineid.

Maksekeskkonna foorumisse kuuluvad Eestis tegutsevad pangad ja teised makseteenuste pakkujad, pangaliit, rahandusministeerium, makseteenuste kasutajad, huvirühmade, sh avaliku sektori (kaupmeeste ja ettevõtjate liitude) esindajad ja taristuettevõtted. Foorumi eesmärk on toetada turuosaliste koostöö kaudu Eesti maksekeskkonna arengut ja kohanemist rahvusvahelisel makseteenuste turul toimuvate muutustega. Alates 2012. aastast koos käivat maksekeskkonna foorumit juhib Eesti Pank.

Vaata ka Eesti Panga nõuandeid, kuidas olla valmis maksete katkestuseks ja sularaharingluse katkestuseks ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soovitusi energiakokkuhoiuks.

Märksõnad
Tagasi üles