Eestis on 445 000 annetajat ja 160 000 vabatahtliku töö tegijat

Eesti inimeste arvates kuulub keskklassi inimene, kelle keskmine netosissetulek jääb kuus 2100–3013 euro vahele. Foto: Marko Saarm / Sakala

Sel nädalal toimusid neljandad üle-eestilised annetamistalgud. Seda, kui helde annetaja on keskmine eestimaalane ja kui paljud meist teevad vabatahtlikku tööd, uuris lähemalt statistikaameti juhtivanalüütik Marin Tasuja.

Aastatel 2019–2021 viis statistikaamet läbi ajakasutuse uuringu, milles küsiti inimestelt muuhulgas, kui palju on nad küsitlusele eelnenud aasta jooksul mõnele organisatsioonile või eraisikule annetanud, kas annetavad regulaarselt ning kas nad on teinud ka vabatahtlikku tööd.

Ilmnes, et eestimaalased on üsna helded annetajad ning annetusi tehakse mitmel erineval moel. Uuringule eelneva 12 kuu jooksul oli 38% alates 10-aastastest ja vanematest Eesti elanikest ehk 445 300 inimest teinud rahalisi või esemelisi annetusi mõnele organisatsioonile või eraisikule. Enamasti annetatakse raha mõnele organisatsioonile: 72% annetajatest ehk 318 800 inimest on teinud rahalise annetuse ning 145 000 inimest on annetanud abivajavale organisatsioonile mõne eseme. Kolmandik annetajatest ehk 143 300 inimest on teinud aga annetuse mõnele eraisikule.

Kõige sagedasem aastane annetuse suurus oli 50 eurot

Uuringu tulemuste järgi oli aasta jooksul organisatsioonile* annetatud mediaansumma 50 eurot. See tähendab, et pool inimestest annetas sellest vähem ja pool rohkem. Tavapäraselt ulatus panustatud summa siiski maksimaalselt 100 euroni, sellest rohkem annetas vaid viiendik ja enam kui 500-euroseid annetusi oli teinud 3% annetajatest. Kui vaadata, milliseid summasid annetab suurem osa Eesti inimestest, on näha, et kõige enam annetatakse nn ümmargusi summasid. Kõige populaarsem aastane annetuse suurus oli 50 eurot – nii suure annetuse oli teinud iga kuues annetaja, sellele järgnesid 20, 100 ja 10 eurot.

Kõigist annetajatest 59% vastas, et annetab juhusliku sagedusega, keskmiselt mõned korrad aastas. Kindla regulaarsusega annetab 22% ja ühekordselt on annetuse teinud 19% annetajatest.

Kõige aktiivsemad annetajad on 25–44-aastased naised

Annetamine on sagedasem naiste seas – küsitlusele eelnenud aasta jooksul oli 44% naistest ja 32% meestest teinud mõnele organisatsioonile või eraisikule rahalisi või esemelisi annetusi. Vanuse poolest annetavad kõige sagedamini 25–44-aastased inimesed, kellest pooled (51%) olid viimase 12 kuu jooksul mõne annetuse teinud. Mõistetavalt kõige vähem on annetajaid 10–25-aastaste seas (19%).

Uuringu tulemustest ilmnes veel, et annetamine on tihti seotud töökoha ja kindla sissetuleku olemasoluga – ligi pool (49%) tööga hõivatud inimestest oli viimase 12 kuu jooksul teinud annetusi, samas kui töötutest annetas kolmandik (32%) ja mitteaktiivsetest inimestest 27%.

160 000 inimest on teinud vabatahtlikku tööd

Tasustamata vabatahtlikku tegevus on töö, mida tehakse vabatahtlikult rahalist tasu või kompensatsiooni saamata inimeste heaks, kes ei kuulu oma leibkonda ega ole sugulased. Näiteks võib selleks olla töö loomade varjupaigas või kaitseliidu organisatsioonides, ürituste korraldamine, noorsootöö jne. Vabatahtlik töö võib olla igasugune abi üksikisikutele, mida osutatakse kas vahetult või mõne organisatsiooni kaudu, samuti omaalgatuslik ühistegevus naabruskonna või kodukandi elukeskkonna parandamiseks vms tegevus.

Küsitlusele eelnenud viimase 12 kuu jooksul oli tasustamata vabatahtlikku tööd teinud 159 000 eestimaalast ehk 14% 10-aastastest ja vanematest inimestest. Kusjuures kindla regulaarsusega tegeles vabatahtliku tööga 40%, juhuslikult st mõned korrad aasta jooksul oli vabatahtlikus tegevuses osalenud pool ja ühekordselt kümnendik vabatahtlikest. Kuna ajakasutuse uuring toimus enne Ukraina sõda, siis võib oletada, et viimase aja sündmuste valguses on vabatahtlik töö eestimaalaste seas vahepeal hoogustunud.