Austatud valijad, ärge rahulduge lihtsate lubadustega, ärge leppige, kui arvamusi surutakse maha kõmisevate loosungite ja tühjade hüüdlausetega. Küsige, kuidas, kelle ja mille arvel need teoks tehakse. Kust tuleb raha, kas uutest maksudest või millegi ärajätmisest? Kunagise teadlasena tean, kui tähtis on küsida ja kahelda. Ärge võtke meie riigi asju vähem tähtsana kui isikliku elu valikuid.
Valimised ja valitsuskoalitsioon, mis nende tulemusel moodustatakse, määravad Eesti tee järgmiseks neljaks aastaks ja pikemakski. Niisiis vajame arutelu selle üle, kuidas meie inimesed tulevad toime mitte üksnes nüüd, vaid ka tulevikus. Peame mõtlema haridusele, sest haritud rahvata pole Eestil tulevikku. Peame mõtlema ja arutlema, kuidas meie teadus ja ülikoolid saaksid olla paremad, toetada uute tehnoloogiate arendamist ja kasutamist. Nüüd on aeg, et leida lahendusi, kuidas Eesti loodus jääb puhtaks, meie inimestel on tasuvad töökohad, eesti keel ja kultuur edeneb, tööstus jääb püsima, maaelu ja toidutootmine kestab.
Kui me oleme pärast valimiskampaaniat sama targad kui praegu ning kui arutelu asemel oleme kuulnud üksnes süüdistusi ja solvanguid, siis on need kuud raisku läinud.
Viimasel ajal kuuleme ettepanekuid kehtestada seadustega piirangud, mida justkui õigustaks julgeolekuoht. Üks oht meie julgeolekule on aga ohutundest tingitud meeltesegadus ja soov teha kiiresti midagi lihtsat, millest tegelikult polegi kasu või mis hoopis kahjustab Eesti huve. Eestis kehtib põhiseadus. Kui valijatele lubatakse seadusi, mis on vastuolus põhiseadusega, siis on valijat petetud, sest neid seadusi ei saa põhiseadust muutmata vastu võtta.