Aktsiad müüdi eelmisel aastal ja selle eest oli juba laekunud ettemaks 125 000 eurot. Konkurentsiameti otsuse viibimise tõttu realiseerus ost lõplikult sel aastal. Türi vald sai aktsiate müügist 1 806 946, kuid lisaeelarvega täiendava tulu arvele võtmisel oli ettemaksuna eelnõus arvestatud mitte 125 000, vaid kümme korda väiksem summa, see tähendab ainult 12 500 euroga. Seega oleks «tekkinud» valla eelarvesse 112 500 eurot, millel katet ei olnud.
Novembri teisel istungil selgus, et ettemaks oli kahasse Paide linnaga ning vald oli juba juulis kandnud osa raha Paide linnale ilma, et seda oleks eelarves kajastatud, ja ilma volikogu isegi informeerimata. Selle kohta oli vallavanem Kati Nõlvakul jällegi ridamisi hämavaid õigustusi, selle asemel et viga tunnistada. Pool muret oleks olnud olemata, kui koalitsioon oleks aastaeelarve tegemisel opositsiooni kuulanud ja pannud ettemaksu ootele eraldi reale, mitte suunanud seda jooksvate kulude katteks. Vallavalitsus sai ülesandeks kolmanda lisaeelarvega tagantjärele asjad õigeks sättida.
Sotsiaalkomisjonis juhtisime tähelepanu ka teistele lisaeelarve ilmselgetele vigadele. Näiteks oli eelarve kulupoolel arvestamata riigilt asendushoolduseks saadud 87 470 eurot, tulupoolel oli see olemas. Samuti oli kulupoolelt puudu Ukraina lastele mõeldud umbes 90 000 eurot. Need tulud olid suunatud valla muude kulude katteks. Ehk et valla kulud olid kolmes kohas kokku ligi 300 000 euro ulatuses valesti arvestatud.
Positiivne on see, et sel korral koalitsioon nõustus parandusi tegema. Kurvem on see, et vallavalitsuse laualt jõuavad volikogusse ilmselgete ja suurte rahaliste vigadega dokumendid ka nüüd, kus pea aasta on juba seda tööd tehtud. On arusaamatu, kuidas valitsuse liikmed, kelle hulgas olid nii haridusvaldkonna kui ka sotsiaalvaldkonna eest vastutajad, oma valdkonna rahaasjades nii suuri vigu ei märka.
Piirdusin siin vaid üht tüüpi, mahukate ja ilmselgete vigade kirjeldamisega, sest nende jätkuv ja sage esinemine viitab vajadusele vallavalitsuse tööd analüüsida ja midagi selles ümber korraldada. Tegelikult tahaks, et rohkem aega ja jõudu kuluks sisulistele aruteludele, paremate lahenduste otsimisele, nagu saime seda teha varasematel aastatel. See aga eeldab, et eeltööd on tehtud vähemalt rahuldavalt. Ei taha mõeldagi, mis võib peidus olla eelarve sügavustes, mis volikogu liikmele nähtav pole.
Kokkuvõtlikult. Peale hea tahte on omavalitsuse juhtimisel vajalikud nii ausus kui ka asjatundlikkus. Nende puudumisel on kaunid kõned ja üleskutsed sõbralikule üksmeelele lihtsalt õõnsad.