N, 2.02.2023

Liiklus on üks keeruline süsteem

Järva Teataja
Liiklus on üks keeruline süsteem
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tanel Jairus.
Tanel Jairus. Foto: Teede Tehnokeskus

Liiklus on üks keeruline süsteem, kus ka väike eksimus võib viia raskete tagajärgedeni. Kõik sõltub ajast ja kohast. Hetkeks hajunud tähelepanu tühjal teel, isegi kui teeolud on head, ei tähenda midagi­.

Ühe kaasliikleja tegemata jäänud pilk paremale tähendas läinud reede hommikul minu ustavale neljarattalisele sõbrale sisse­poole pressitud juhiust, muljutud autokülge ja mulle visiiti erakorralise meditsiini osakonda.

Õnneks olin autos üksi. Kaasreisijad olid loetud minutid varem väljunud. Kõike arvestades läks mul hästi – läbivaatuse, röntgenipiltide ja kompuutertomograafi põhjal lubati koju. Püha­päevaks oli ka peavalu järele andnud. Ühesõnaga – vedas.

15 inimest ühe nädalavahetusega

Sellelsamal pühapäeval läks 15 inimesel oluliselt halvemini. Võib-olla enamatelgi, esmane statistika ei pruugi kõike kajastada. Ühelt poolt võib läheneda fatalistina – talv ja libedus on paratamatus. Samas on meid siin maanurgas liiga vähe, et kellegi kaotusega niisama leppida.

Lisaks ühele hukkunule on veel 14 inimest, kelle endi ja nende lähedaste elu on mõneks ajaks suuremal või vähemal määral häiritud. Mõni ei paranegi kunagi. See kõik on meile kaotus ja tuleks teha kõik, et selliseid asju vältida.

Ei saa öelda, et turvalisuse tagamiseks teedel poleks juba palju tehtud.

Autode tehnilise seisukorra puhul on meie autopargi tase vägagi kõrge, paljuski tänu maailma ulatuses ülirangele tehnilisele ülevaatusele. Loomulikult on üksikuid, mis sõelast läbi libisevad, kuid ülekaalukal enamikul meie teedel liiklevatest jõuvankritest on nõuetekohased tuled ja pidurid olemas. Heade teeolude korral suunduvad nad täpselt sinna, kuhu juht neid suunab. Moodsad juhiabisüsteemid aitavad samuti palju kaasa, hoides autosid stabiilsemate ja etteaimatavamatena. Tõsi, selle tulemusena võib juhil tekkida petlik tunne, et ohtude peale polegi vaja mõelda.

Tänapäeva autod on ka väga turvalised. Seda kinnitab aasta-aastalt vähenev hukkunute arv. Ometi on füüsikale raske vastu saada.

Auto külg suudab neelata päris palju energiat ja sellega reisijaid säästa. Linnakeskkonnas on ristmikke tihedamalt ja sealsete kiiruste juures on see enam-vähem piisav. Siiski on linnatänavatel kõige rohkem kokkupõrgetes hukkunuid just küljelt otsasõitude tagajärjel.

Maanteedel on seda tüüpi avariisid viimase kümne aasta jooksul olnud kolm korda vähem, kuid nendes on hukkunud kolm korda rohkem inimesi. Kiirused on suuremad ja kokku­põrke hetkel vabanev energia omakorda ruutvõrdeliselt suurem. Külglibisemisse sattunud sõiduki puhul jääb kokkupõrkele lähemal istuvat inimest selle eest kaitsma parimal juhul mõnikümmend sentimeetrit ust. Statistika näitab, et talvekuudel on liiklusõnnetusi küll arvuliselt vähem, kuid need on traagilisemate tagajärgedega.

Teeolud on üldiselt head

Head teeolud on meil talvel enamiku ajast olemas. Kõik transpordiameti lepingute alusel riigiteid hooldavad ettevõtted kasutavad oluliselt põhjalikumat ja täpsemat ilmaennustust, kui on nii-öelda tavainimesele kättesaadav. Ka kohalike teede hooldajad on seda kasutama asunud.

Täpne ja õigeaegne pilt teeoludest koos usaldusväärse ilmaprognoosiga on hea teehoolde plaanimise vältimatu eeldus. Mida parem ülevaade olukorrast jõuab laiemale ringile, seda kindlamini suudetakse ohuolukordi ennetada. See on koht, kus ka järelevalve tegijal on võimalik sõna sekka öelda. Nähes ohtlikku olukorda tekkimas, saab reageerida proaktiivselt, andes ise teehooldajale teada.

Ootamatult muutunud ilmaolude korral võivad hooldemasinad olla ohtlikust kohast kaugel. Piiripealse olukorra puhul tuleb valida, kas riskida libeda tee või soola raiskamisega. Kui kõik on õigesti tehtud, siis keegi selle eest eraldi aitäh ütlema ei tule. Polnudki ju libe. Kuigi selle taga võib olla soodsate ilmaolude asemel teemeistri ja hooldussõidukijuhi unetu öö ning selle tulemusel õigel ajal maha pandud soolakiht.

Ka teehooldajad kuuluvad nende hulka, kelle «patud raiutakse kivisse, aga teened kritseldatakse veepinnale». Jah, tagantjärele tarkusena on võimalik teha teehooldajale trahve või esitada kahjunõudeid, aga kadunud elusid ja tervist see tagasi ei too. Rohkem, kui karistada puuduste eest, on tarvis toetada head tööd.

Teedevaldkonnas on positiivne näide juba olemas. Asfaldi panekul kontrollitakse termokaameraga, kas materjal on õiges temperatuurivahemikus. Teadupärast hakkab liiga jahedalt pandud teekate lagunema. Tänu boonussüsteemile on aga motivatsioon teha kohe paremini. Kui oht garantiiajal lisatöödeks tundub kauge ja võõras, siis hea töö eest saadav lisatasu on käegakatsutav. Sama lähenemist võiks kasutada ka teehooldes, premeerides neid, kes saavad paremini hakkama, ja motiveerides ülejäänuid oma taset tõstma.

Liikleja omavastutus

Rääkides liiklusõnnetuste statistikast, paistavad maanteede puhul enim silma kõige suuremate liiklussagedustega teed. Nii Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa kui Tallinna– Pärnu–Ikla peal on endiselt lõike, kus vastassuunas liikuvaid sõidukeid midagi ei eralda.

Veel mitte väga ammusel ajal juhtus maanteedest kõige rohkem liiklusõnnetusi Tallinna ringteel. Pole ka ime, seal liikus siis ja liigub ka nüüd kõige rohkem autosid. Nüüdseks on selle tee sõidusuundade eraldamine lõpusirgel ja kokkupõrgete arv on olematuks muutunud.

Kurikuulus Ussisoo lõik on nüüd kõrvalmaantee ja teise auto kohtaminegi on harv kokkupõrkest rääkimata.

Kunagi juhtusid rasked liiklusõnnetused Mäo ristis. Kunstihuvilised teavad kindlasti Miljard­ Kilgi maali «Avarii Leningradi maanteel», kus on kujutatud Volga ja kiirabi värvides ZIMi kokkupõrke tagajärgi. Nüüd on sama koht Tallinna–Narva maanteel juba aastakümneid eraldatud suundadega. Eritasandilised ristmikud väldivad kõrvalteelt tulija peateele libisemist.

Kõigi nende suurte taristuprojektide puhul võib rääkida nende otstarbekusest ja tasuvusest, aga kui vastutuleva sõidusuunaga on piire vahel, siis nõuab see vastutulijaga kokkupõrkeks erakordselt halbade asjaolude kokkulangevust.

Oluline osa vastutusest langeb alati ka liiklejaile endile.

Meie teede liiklussagedus on aasta-aastalt suurenenud, seda eeskätt suurematel maanteedel. Mida tihedam on liiklusvoog, seda tõenäolisemalt tähendab vastassuunda sattumine rasket liiklusõnnetust. Mida vähem on teedel sõidukeid, seda vähem on kokkupõrkeid.

Seetõttu tähendab iga tegemata jäetud sõit lisaks säästetud kütusele ka ohutumaid teid. Tallinna ja Tartu vahel on väga hea ühendus nii busside kui ka rongidega. Pärnu poole küll rongiga ei saa, aga bussid sõidavad ikka. Kui kasutada kaugsuhtlusvahendeid, võib sõidu üldse ära jätta.

Loomulikult on ülesandeid, mille puhul ei saa hakkama ilma autota. Aga kui koosolek asendada e-kirjaga, siis on teistel liiklejatel kriipsuke ohutum.

Märksõnad
Tagasi üles