Ja siis see algas. Esmaspäeva hommikuks olid riigikogu ja sotsiaalministeeriumi postkastid umbe aetud vihaste vanemate kirjadest, milles nõuti määrusest eespool märgitud punkti väljajätmist.
Esmaspäeval asus ka EKRE laste õiguste kaitseks rünnakule. Esitasime sotsiaalminister Peep Petersonile arupärimise, milles nõudsime vastuseid erinevatele küsimustele, sest jäi arusaamatuks, kas Eesti on vahepeal muutunud Põhja-Koreaks. Nimelt teevad alaealise lapse puhul tsiviliseeritud, demokraatlikus ühiskonnas olulisi otsuseid tema vanemad või eeskostja. Andes selle vastutuse riiklike institutsioonide või võõraste inimeste kätte, deklareeriksime ükskõiksust, hoolimatust ja empaatiavõimetust oma laste suhtes.
