Rahvaloendus: rahvaarv kasvab sisserändajate arvelt, tööl käiakse pealinnas, lapsi saadakse hiljem

Eesti rahvaarv ja eestlaste arv on kasvanud, näitavad rahvaloenduse tulemused. Foto: Sander Ilvest

2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemused on avaldatud. Loenduse käigus kokku koondatud andmed Eesti rahvastikust aitavad mõista, milline on elu Eestis täna.

Rahvaarv kasvab sisserände arvelt

Eesti rahvaarv 31.12.2021 seisuga (1 331 824 inimest) on umbes 3% võrra suurem kui 10 aastat tagasi. 84% täna Eestis elavatest inimestest elasid siin ka eelmise loenduse ajal. 11% on vahepealsel ajal juurde sündinud ning 5% on lisandunud sisserändega. Just sisseränne on viimastel aastatel ka madalama sündimuse juures taganud rahvaarvu kasvu. Eestis on tänaseks esindatud 211 rahvust ja siin räägitakse 243 erinevat emakeelt. Rahvaloenduse andmed näitavad, et Eesti on atraktiivne riik just kõrgelt haritud välismaalastele. Üleüldse jääb Eesti Euroopa riikide võrdluses silma kõrgharitud rahvastiku poolest – kõigist 25–64-aastastest elanikest on kõrgharidusega 43%, mis asetab Eesti Euroopas 7. kohale. Kusjuures Eesti naised on lausa 3. kohal.