Aasta orhidee 2023 on valge tolmpea

Valge tolmpea Foto: Arto Randel Servet

Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis aasta orhideeks 2023 valge tolmpea (Cephalanthera longifolia).

Valge tolmpea peamisteks kasvukohtadeks Eestis on puisniidud ja hõredamad loometsad. Õitsemisega alustab see orhidee tavaliselt juba mai lõpupäevil ja õitseaeg kestab laias laastus jaanipäevani. Juuni esimene pool ongi meie looduses parim aeg valge tolmpea üles otsimiseks ja tundma õppimiseks.

Taime õied paiknevad hõredas õisikus ja neid on tavaliselt 5-20, kohatud on ka rohkem kui 30 õiega isendeid, aga need on haruldased. Kellukat meenutava lumivalge õie huule alumine serv on tumekollane, kuid vahel esineb ka üleni valgete õitega isendeid. Täielikult avanenud õie läbimõõt võib ulatuda üle kahe ja poole sentimeetri. Selle näitajaga on ta suurimate valgete õitega orhidee kogu Euroopas. Lehti on valgel tolmpeal 6-10, need on enamasti kahekülgse asetusega, varre suhtes püstiselt kaldu või kuni peaaegu rõhtsad, kujult süstjad, terava tipuga ja kergelt renjad, toonilt kollakasrohelised. Taimede kõrgus jääb tavaliselt vahemikku 15-40 cm, harva võib see ulatuda ka üle 70 sentimeetri. Valge tolmpea maa-aluseks osaks on lühike horisontaalselt paiknev risoom, millest lähtuvad nöörjad seeneniidistikuga kaetud juured. Lisaks seemnest paljunemisele võib ta järglasi anda ka vegetatiivsel teel - risoomil arenevate pungade abil.

Kuna sarnased liigid Eestis praktiliselt puuduvad, siis on valget tolmpead lihtne õite järgi ära tunda. Taime määramist ainult lehtede järgi peab aga asjatundjate abil harjutama. Valge tolmpea peamised leiukohad Eestis asuvad Saaremaal, teda leidub ka Hiiumaal, Muhus, Vormsil ja paaris kohas Lääne-Eestis. Eestist veidi põhjapoole Ahvenamaale jääbki selle liigi levila põhjakirdepiir.

Juba 1936. aastast võttis esimene Eesti looduskaitseseadus kaitse alla kaheksa kodumaist orhideeliiki, nende seas ka valge tolmpea (sel ajal veel liiginimega pikalehine tolmpea). 1983. aastast kuuluvad riikliku looduskaitse alla kõik Eestis kasvavad orhideeliigid ja praegu kuulub valge tolmpea kaitsealuste liikide II kategooriasse.

Eesti ohustatud liikide punasest nimestikust leiame valge tolmpea kategooriast „ohulähedane”, mis aga ei tähenda, et oht seda liiki juba ei puudutaks. Peamisteks ohtudeks on elupaikade hävimine inimtegevuse tulemusel – nt. raietööd. Lagedaks raiutud kasvukohtades on ta sunnitud hääbuma, ka raiejäätmete alla jäämine tähendab tema jaoks hävimist paari aasta lõikes. Silmailu pakkuva taimena ei saa tema puhul ohutegurina alahinnata ka korjamist või välja kaevamist.

Aasta orhidee valimise eesmärk on nimetatud liiki laiemalt tutvustada, tema elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust ning seisundist Eestis ja pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele.

EOKK kuulutab välja aasta orhidee neljateistkümnendat korda. Varasemalt on aasta orhidee austavat nimetust kandnud punane tolmpea (2010), tõmmu käpp (2011), kahelehine käokeel ja rohekas käokeel (2012), kõdu-koralljuur (2013), hall käpp (2014), kärbesõis (2015), tumepunane neiuvaip (2016), harilik muguljuur (2017), kaunis kuldking (2018), lehitu pisikäpp (2019), soo-neiuvaip (2020), väike käopõll (2021) ja balti sõrmkäpp mullu.

19. veebruaril 1985 asutatud Eesti Orhideekaitse Klubi ühendab loodushuvidega inimesi väga erinevatelt elualadelt, sealhulgas ka elukutselisi botaanikuid. Klubi eesmärgiks on kodumaiste orhideede ehk käpaliste tutvustamine, uurimine ja nende kaitsele kaasaaitamine. Klubi on välja andnud käpalisi tutvustavaid plakateid, voldikuid, orhideeraamatu „Kodumaa käpalised“, korraldanud fotonäitusi ja teemapäevi, teostanud kaitsealuste taimeliikide inventuure ning avastanud palju uusi käpaliste leiukohti.

Ühtlasi kutsub EOKK üles loodushuvilisi teatama valge tolmpea leiukohtadest andes neist teada klubi juhatusele. Orhideehuvilistele on avatud kodulehekülg www.orhidee.ee, sealt leiab klubi kontaktid, saab teavet Eestis leiduvate orhideeliikide kohta ning võib lugeda EOKK ajakirja "Ööviiul“.