Pipi-Liis Siemann: Türi valla «uuendatud» juhtimine kisub juba kraavi

Pipi-Liis Siemann. Foto: Dmitri Kotjuh

Kohalikule omavalitsusele on usaldatud väga lai ja peaaegu absoluutne õigus oma vallas või linnas otsustada kõike seda, mida keegi teine, riik ega riigiametid ei pea korraldama. Seda siis nendes piirides, mis seadusandja on määranud – ükski omavalitsus ei saa sülitada kehtivale seadusele, arvates seda ebameeldivaks või lihtsalt rumalaks. Õigusriigis tuleb järgida seadust ja vajadusel algatada seadusemuudatusi, mitte teha risti vastupidi ja jõuga üle rullida kõigist, kes seadusele viitavad. Türi vallas just niimoodi asjad viimasel aastal käivad. Kolistamine ühest ämbrist teise ja asjade uskumatu venimine, mis lõpeb ühtmoodi: opositsiooni abiga kohendatakse volikogusse jõudnud seadusevastane, lapsusi ja kirjavigu täis eelnõu lõpuks kaheteistkümnendal tunnil mingiks õigusakti moodi asjaks­.

See kõik käib tavaliselt näägutamise saatel, et miks opositsioon juba varem ei esitanud ettepanekuid valitsejatele arusaadavalt (sic!) ega teinud korrigeerimiseks ettepanekuid kirjalikult. Ettepanekuid parandusteks oleme teinud, aga nii komisjonides kui volikogus, neid võetakse kuulda alles korduvate ja korduvate meeldetuletuste ja meeleheitliku pingutamise järel. Sageli peame oma sõnade kinnituseks võtma kirjalikke arvamusi ministeeriumidest või õiguskantslerilt, et meie arvamustesse üldse tõsiselt suhtutaks.

Katastroofiliste näidetena võib tuua 2022. aasta eelarve eelnõu menetluse, vallavalitsuse põhimääruse ja struktuuri menetlused, koolivõrgu korrastusega seotud Käru kooli ümberkorralduse ja arengukava menetluse. Halbu näiteid esineb igal volikogu istungil ja neid ei mahutaks vist mitu maakonnalehe väljaannet.