/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2023/01/30/15109631t1h135b.jpg)
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht, siseminister Lauri Läänemets kinnitas vastuseks Isamaa esimehe Helir-Valdor Seedri süüdistustele, et tema venekeelses Delfis mainitud Eesti äärmuslaste plaan Narva tanki õhkulaskmise kohta põhines kaitsepolitsei andmetel ega olnud mõeldud rahvustevahelise vaenu õhutamise ega valimisteks häälte korjamisena.
Seeder saatis laupäeval meediale avaliku kirja, milles kritiseeris mitut tahku Läänemetsa käitumises, kuid peamiselt tema 20. jaanuaril venekeelses Delfis ilmunud intervjuud.
«On aga üks samm, mida ma ei saa mõista. Sinu intervjuu venekeelses meedias, kus sa ütlesid, et Isamaa õhutusel oleksid eestlased saatnud Narva tanki juures korda terroriakti ja ainult sinu erakond hoidis venelasi «peksa saamast»,» kirjutas Seeder. «Tegu on rahvustevahelise vaenu õhutamisega ja taolised avalikud väljaütlemised ei ole sobilikud ühelegi Eesti poliitikule, rääkimata siis riigi siseministrist.»
Seeder pidas silmas kõnealuse intervjuu osa, milles on juttu Narva tanki äraviimisest sel suvel. Läänemetsa sõnul oleks ilma tanki kõrvaldamiseta see teema seniajani üleval, kuid nüüd õnnestus selliseid eskalatsioone, mis pronkssõduri puhul toimusid, vältida.
«Ma eeldan, et kui me poleks seda teinud, siis praegu, valimiste eel, räägiksime ainult sellest. Sest EKRE, Isamaa ja võib-olla reformierakondlased ütleksid, et tank tuleb ära viia, et kõik venelased on halvad ja nii edasi. Selles mõttes on sotsiaaldemokraatide roll veel selles, et mitte lubada venelaste «peksmist». Ma väljendun siis kujundlikult loomulikult,» rääkis Läänemets Delfile.
Vastates ajakirjaniku järgmisele küsimusele, kas seda kõike poleks võinud sujuvamalt teha, lausus Läänemets, et probleemi lahendamist edasi lükata ei saanud, sest EKRE ja Isamaa oleksid ilmselt kihutanud eestlasi üles tanki juurde minema. «Ja pinge kasvades oleks mõni «õige» eestlane ilmselt soetanud lõhkeainet ning üritanud seda tanki õhku lasta.»
Esmaspäeval Sakala valimisintervjuu küsimustele vastates ütles Lauri Läänemets, et lähtus nendes sõnades kaitsepolitsei infost.
«Tanki puhul pidi kaitsepolitsei tegelema mõlema poolega,» rääkis ta. «Ehk siis venemeelsete provokaatorite provokatsioonide ärahoidmisega, aga olid ka äärmusrahvuslased eestlaste seas, kellega kaitsepolitsei tegeles. Ma ei saa täpsemalt öelda, need on riigisaladusega kaetud asjad, aga seal olid reaalsed juhtumid ja reaalsed plaanid, millega kaitsepolitsei pidi tegelema.»
Läänemetsa sõnul andsid kõik, kes tankiküsimuses Eesti poolel pingeid kruvisid, kaitsepolitseile tööd juurde ning suurendasid tõenäosust, et toimub mingisugune provokatsioon ja olukord väljub kontrolli alt.
«Ma ei ole öelnud, et need erakonnad ajavad tanki juurde eestlasi. Kontekst on see, et kui sa võistled omavahel, kes on õigem eestlane, sellega, et püüad näidata, kui pahad on siin elavad venelased, siis sa lood selle konteksti ja õhutad ka siin elavaid eestlastest äärmuslasi,» selgitas ta. «Nagu ma ütlesin, kaitsepolitsei pidi tegelema mitmeid kordi Eesti äärmuslastega, kellel olid selle tankiga mingid plaanid, provokatsiooniplaanid. Ka internetis levis ju üleskutseid seoses tanki rüüstamise või näiteks õhkulaskmisega. Me peame meenutama, et Ameerikas ja teistes riikides on sellised asjad juhtunud – kui poliitikud kütavad rahvast meedias ja sotsiaalmeedias üles, siis ühel hetkel rünnatakse Kapitooliumi. Ja ma võin kinnitada, et julgeolekuasutustel oli infot plaanide kohta, mis oleks niigi pingestatud olukorda eskaleerinud nõnda, et sellega oleks kaasnenud märkimisväärsed ohud meie siseturvalisusele, avalikule korrale ning seeläbi ka korrakaitse eesliinitöötajatele. Provokatsioon ükskõik kummalt poolelt oleks võinud käivitada ohtliku doominoefekti, mida meie julgeolekuasutustel oleks olnud ülimalt keeruline kontrollida.»
Läänemetsa sõnul ei tähenda see, et intervjuus oli Isamaast ja EKRE-st ning tanki õhkimise plaanidest juttu järjestikustes lausetes, nagu oleksid seda plaaninud äärmuslased nimetatud erakondadega seotud. «Te ajakirjanikuna teate ju ise ka, et kui me räägime pikalt, siis sealt võetakse teatud laused. See oli tunniajane intervjuu, ega kõike ei pandud lehte. Need laused olid suure tõenäosusega mitme küsimuse või kümneminutilise vastuse sees, ega ma ei mäleta täpselt ise ka.»
Selgitades sotsiaaldemokraatide rolli venelaste piltlikult öeldes peksmise takistamises, tõi Läänemets välja julgeolekuaruanded, mille kohaselt on üks osa Eesti venekeelsest elanikkonnast väga Putini-meelne, teine sama suur osa Eesti patrioodid ja kõige suurem osa on nende vahel neutraalsed. «Minu üks tööülesannetest on vältida seda, et täna neutraalselt meelestatud inimesed pöörduksid hoopis Eesti riigi vastu. Siis on meil julgeoleku probleem oluliselt suurem.»
Läänemetsa sõnul on sotsiaaldemokraadid valmis arutama ka näiteks mittekodanikelt kohalikel valimistel hääletamise õiguse äravõtmist, kuid seda ei ole hea teha praegu valimiskampaania käigus, vaid rahulikus tempos, et mitte keerata vinti üle ja tekitada rahvuspõhise tagakiusamise tunnet. «Kohalikud valimised on kolme aasta pärast,» lausus ta.
Kohalike valimiste kontekstis tuleb Läänemetsa hinnangul silmas pidada ka julgeoleku aspekti, sest Ida-Virumaal on linnasid, kus mittekodanikelt hääleõiguse äravõtmisega kaotaks kaks kolmandikku või pooled elanikest õiguse hääletada.
«Hääletamine on meelsuse näitamise koht. Kui sa oled pahane või pettunud, on valimised demokraatlik ja kontrollitud võimalus oma nördimust väljendada. Kui me võtame selle võimaluse ära, siis seda meelsust väljendatakse ikka kuidagi, aga kuidas, sellest poleks riigil enam täit ülevaadet, protsessid lähevad põranda alla ja see on jälle kaitsepolitsei suur peavalu,» kirjeldas ta võimalikku stsenaariumi.
Sotside juhi hinnangul on kummaline näha Vene Delfile antud intervjuus püüdu venelaste hääli korjata, sest siseministrina oli tema üks tanki äraviimise vedajaid. «Inimene, kes viib Narva elanikelt tanki ära, ei looda loetud kuud hiljem saada sealt suurt toetust. Lasteaialapski mõistab, et sealt poleks midagi oodata.»