Palga tõstmine kaitseks vaesuse eest tuhandeid järvamaalasi

Lauri Läänemets Foto: Marko Saarm

Käesoleval aastal peab igakuiselt 725 eurose alampalgaga ära elama ligikaudu 100 tuhat eestlast, sealhulgas tuhanded järvamaalased, kes samuti seisavad silmitsi hinna- ja intressitõusuga. Hinna- ja intressitõus, mis pole kuidagi säästnud Järvamaad, kuid kus ka keskmine palk jääb riigi keskmisele sadu eurosid alla, Harjumaast rääkimata. Sellepärast polegi valimiste eel mõtet rääkida Eesti päästmisest pagulaste või muude tontide eest, kuniks puudub plaan, kuidas omaenda rahva hakkamasaamine tagada.

Küllap on vähe tänases Eestis neid perekondi, kelle elatustase on nii kõrge, et viimase aasta hinna- ja intressitõusud nende toimetulekut üldse pole mõjutanud. Kõige valusamalt löövad sellised kriisid aga just väiksema sissetulekuga inimesi – noori peresid, pensionäre, üksikvanemaid. Alampalka teenib pea 15% Eesti töötajatest – kümned tuhanded inimesed teenindus- ja tootmissektoris, aga ka haridus- ja sotsiaalvaldkonnas. Kui tahame päriselt kaitsta inimeste toimetulekut tänases kriisis, peaksime alustama just alampalga tõstmisest, sest nii aitame kõige haavatavamaid, kuid kaudselt mõjutab see ka kõrgema palga saajaid.

Näiteks sotsiaaldemokraatide programmis seatud eesmärk tõsta alumise otsa palgad 1200 euroni puudutaks rohkem, kui 100 tuhandet töötajat üle Eesti. Me räägime hooldustöötajatest, abiõpetajatest lasteaedades ja koolides, müüjatest, koristajatest ja teistest teenindussektori töötajatest, kes peavad tänaseni toime tulema ligi 1000.- eurose kuusissetulekuga. On erakondi, kes lubavad, et hinnatõusus saab tagasi pöörata läbi kunstlike soodustuste – olgu selleks siis odav elekter ja kütus või toiduainete käibemaksu langetamine. Isegi kui ajutiselt võiks sellistest kunstlikest meedetest mingit abi olla, siis pikas perspektiivis see meie probleeme ei lahenda. Ainult kõrgem palk saab päriselt meie inimesi tänases hinnatõusus aidata.