Hea vaimse tervise märk on võime säilitada tegutsemistahe igas olukorras, mitte igikestev õnn või piiramatul hulgal teraapiat

Meeste vaimne tervis väärib rohkem tähelepanu. Foto: Shutterstock

Riigikogus Eesti Inimarengu Aruande (EIA) tutvustamise järgselt peetud kõnes tõi sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhataja Anniki Lai välja, et vaimse tervise teemale keskenduv EIA annab ühiskonnale sõnumi, et vaimne tervis on oluline ning rõhutas meie kõigi rolli ja vastutust Eesti inimese vaimse tervise toetamisel.

Eraldi keskendus ta kõnes sotsiaalministeeriumi sihtidele, mis on esitatud vaimse tervise tegevuskavas: „Meie kaugemaks sihiks on jõuda tervikliku vaimse tervise süsteemini, kus toimivad üheaegselt kõik osad, alates inimeste endi võimest end hoida ja vajadusel aidata, kättesaadav on kogukonna poolt pakutav tugi ja esmavajalikud teenused, kuni kõige keerukama arstiabini välja. Kõik osad on võrdselt tähtsad ja hetkel pole üheski neis pilt liiga hea,“ ütles Anniki Lai.

Lai tõi välja ka kaks suunda, kuhu sotsiaalministeeriumil on kavas liikuda: teenuste paketi laiendamine ning tervishoiusüsteemist väljas pool vaimset tervist toetavate tegevuste soodustamine. Abist rääkides tuleb kliinilise psühholoogi või psühhiaatri teenuste kättesaadavuse kõrval keskenduda sellele, et sobivat abi saab pakkuda ka vaimse tervise õde, sotsiaaltöötaja või hingehoidja. Oluline on, et see abi oleks tõenduspõhine, et saaksime olla kindlad, et heast soovist pakutud abi tahtmatult inimest ei kahjustaks. Väljaspool tervishoiusüsteemi mõjutavad inimeste vaimset tervist keskkonnad, kus inimesed viibivad - lapse puhul pere ja kool, tööinimesel töökoht, vanemaealistel toetavad tugivõrgustikud kogukonnas. Kõikides nendes keskkondades on võimalik arvestada inimeste heaolu, anda inimestele oskused iseenda toetamiseks, teiste heaolu märkamiseks ja vajadusel sobivaks sekkumiseks.

Kajastust said ka õppetunnid Covidi-kriisist ja Ukraina sõjast, kus oleme pidanud tegutsema paljuski kui start-up, ehitama lahendusi nii-öelda käigu pealt. „Parim mis me saame teha, on õppida ja luua tulevikuks paremad ja vastupidavamad abisüsteemid,“ sõnas Anniki Lai.

„Covid epideemia ja Venemaa algatatud sõda Ukraina vastu on meile ühiskonna ja poliitikakujundajatena andnud nii vajalikud õppetunnid kui teadmised meie inimeste vaimse tervise olukorrast. Pikemaajalisi plaane kavandades ning praegusi valukohti leevendades peame paralleelselt mõtlema koguaeg ennetusele ning vaimse tervise püramiidi esimesele tasandile, mis tähendab inimeste eneseabi tööriistakastini juhatamist ning vaimse tervise esmatasandi abi kättesaadavuse laiendamist. Niisama oluline, kui tippspetsialistide koolitamine ning nende aja väärtustamine, on kriitiliselt oluline keskenduda ka kogukondlikule vaimse tervise toele nagu näiteks vaimse tervise õdede ja sotsiaaltöötajate kompetentsi tõstmine,“ ütles sotsiaalkaitse minister Signe Riisalo.

„Tunnustan Eesti Inimarengu Aruande 2023 koostajaid. Oli eriti ehmatav ja illusioone purustav lugeda olukorrast, kuidas noored ennast tunnevad. See on meie, täiskasvanute vastutus, olukorda muuta, meie oleme loonud selle olukorra. Noortel on õigus üles kasvada hoolivas ühiskonnas, kus igaüks tunneb end väärtustuna ja vajalikuna. Aga me peame ka ausalt tunnistama, et tänased mures olevad inimesed vajavad abi juba täna. Siin on vaja tõhusat tegutsemist. Me oleme kõik hästi kursis psühhiaatrite ja psühholoogide nappusega riigisektoris, mis tuleneb ka sellest, et Haigekassa makstavad tasud jäävad palju alla erapsühholoogide tasudest. Möödunud reedel Haigekassa nõukogus otsustasime kliiniliste psühholoogide osas riiki natukenegi järele aidata ning psühhiaatriakliinikutes rahastada juhtumikorraldajaid, et vabastada aega arstidel-õdedel erialaseks tööks. Täna on olukord, kus kui noor otsib abi, siis ta seda ei pruugi saada, sest järjekorrad on pikad. Töötame selle nimel, et iga noor saaks abi - iga Eesti laps ja noor vajab tähelepanu, hoolt ja hoolimist,“ lisas tervise- ja tööminister Peep Peterson.

Aruanne Eesti inimarengu aruanne 2023 „Vaimne tervis ja heaolu“ on kümnes SA Eesti Koostöö Kogu väljaanne, mille peatoimetaja on Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask.

Sotsiaalministeeriumis moodustati vaimse tervise osakond 2022. aasta alguses. Esimese tööaasta tulemustena on spetsialistide põua vähendamiseks rahastatud kliiniliste psühholoogide ja psühholoog-nõustajate kutseaastat. On toetatud kohalikke omavalitsusi ja tervisekeskuseid avatud taotlusvoorude kaudu enam kui miljoni euro ulatuses inimestele vaimse tervise teenusete pakkumiseks kodule lähemal. Psühholoogilist nõustamist, pere- ja loovteraapiat ja muude teenuste pakkumist võimaldav toetusvoor jätkub ka sel aastal. Loogilisemaks ja patsiendisõbralikumaks muudeti psühholoogilise ravi korraldust.