Eimar Veldre: hääletada või valida?

Eimar Veldre Foto: Dmitri Kotjuh

Kuigi Riigikogu valimiseks kandidaatide ülesseadmisest ja ametlikust registreerimisest vabariigi valimisteenistuses on vaevu kuu möödas, võib paljudele tunduda, et valimiskampaania on kestnud juba kuid ja tahaks juba valida. Õnneks on see aeg käes. Kuid mis suunab meid valikut tegema või hoopis peletab eemale? Üks on kindlasti arutelu- ja poliitiline kultuur, mis kujundab tingimusi meile kodanikena riigikogu valimistel tippotsuse tegemiseks.

Olen sel korral erilises seisus. Kui varasemaid valimisi olen saanud riigiteaduste erialase tausta poolelt innuka kodanikuna jälgida, siis tänavu olen üks "neist". Kandidaadina olen saanud osaks ühe erakonna valimisprogrammi koostamisest, kampaaniaks materjalide tellimisest ja debattidel osalemisest, enda ja teiste seisukohtade võrdlemisest. Kuid üks küsimus, mis mind enam kui kuu on saatnud – kust maalt jookseb enda sisulise põhjendamise, teiste nägemuste kritiseerimise ja selge valiku sõnastamise piir eneseupituse, isiklike ründamiste ja segaduse külvamise vahel.

Mu seni üks positiivsemaid kogemusi valimisdebatist oli Karinu külast, kus Järvamaa Naiste Ümarlaua, Järva Maanaiste Ühenduse ja külaselts KARAME eestvedamisel toimunud arutelu kodukorras oli vaid üks põhimõtteline reegel: räägi enda programmist, ära kritiseeri teisi. See tekitas sisuka õhkkonna, kus erakondade esindajad selle asemel et kukkuda kohe kiskuma, pidi tooma välja ühisosas ja eestkätt suutma oma lubadusi ja seisukohti põhjendada. Säärane arutelu eeldab muidugi, et rahvas saalis saab aru kui mõni kandidaat kipub ilustama või lausa peenelt luiskama oma erakonna seniste plaanide ja tegude kohta. Teiste erakondade programme ja tegusid teades, märkasin nii mitmelgi korral kuidas üks või teine kandidaat ei rääkinud päris seda jutt, mis tema erakonna kohta kehtib; ja loomulikult oli ka isiklikuks minevaid kriitilisi torkeid teiste pihta.