/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
- Tehas käivitatakse suvel
- Tootearendus- uued maitsed meie poelettidel
- Eriline ehitus: uus ühendatakse vanaga
Kui eelmisel sügisel Türile rajatava kaerajoogitehase hoonele nurgakivi pandi, oli see justkui ulmefilmist. Ringi sõitsid pakirobotid ja lendasid droonid. Märtsi keskpaigas pole droone ega iseliikureid ehitustandril näha, kuid midagi ulmelist on juhtumas siiski. Türile rajatakse ju Baltikumi esimest kaerajoogitööstust, nii et igas mõttes tehakse ajalugu.
/nginx/o/2023/03/24/15217564t1hebf6.jpg)
«Uusi ja revolutsioonilisi asju juhtub meie toidutööstuses üliharva. Oleme millegi täiesti uue lävel,» ütles ka Eesti esimese kaerajoogitööstuse juht, YOOK Production ASi juhatuse esimees Katre Kõvask.
/nginx/o/2023/03/24/15217570t1h3e25.jpg)
«Teisisõnu, mitte ainult Eesti toidutööstuse mõttes teeme me Türil midagi enneolematut ja inimestel on põhjust uhke olla. Leidus neli julget investorit, kes otsustasid, et tahavad teha midagi uut ja minna oma missiooniga siin Türil lõpuni.»
Uue kõrval jääb alles tükike vanast
Suured valged seinad, lumelörtsine plats, paar rekat, mõni üksik töömees – ei saa just öelda, et Türi ühe peatänava, Viljandi tänava äärde rajatava kaeratööstuse territooriumil olnuks eelmise nädala esimeses pooles just ülemäära palju tegevust näha.
Hoone sees pilt muutub. Töömehed on tõstukiga lae all, seal kuivavad betoonpõrandad, kolmandas kohas valmistutakse juba põrandaid epoksiidiga katma.
«Ehitus on läinud vägagi tempokalt,» ütleb Katre Kõvask. «Hoone välisilme on enam-vähem valminud ja oleme jõudnud põrandate viimistluseni. Kohe-kohe algavad sisetööd ja hakkavad saabuma esimesed seadmed, nii et ehk lähinädalatel hakkab pihta kõige otsustavam etapp.»
Kuigi tehas käivitatakse katseks juba suvel, siis kaerajoogi müüki on kavas alustada sügisel. «Aega on justkui tervelt kuus kuud, aga eks ettevalmistavaid tegevusi ehitamisest tehase sisseseade, tooraine otsimise, tööjõu värbamise ja brändiloomiseni on jäänud omajagu,» selgitab Kõvask. «Kõik see käib paralleelselt. Meie tegevus sarnaneb praegu mustkunstnikuga, kes viskab korraga palju pallikesi õhku ja püüab need siis õiges järjekorras jälle kinni püüda.»
Tehasehoones on valmiva kaerajoogitööstuse pool ühendatud kunagise ASi Dessert kontoriosaga. Katre Kõvask ütleb, et selline ühendamine polnud eriti keeruline, sest kui mõni alles jäänud trepikoda välja arvata, on tootmisosa täiesti uus ja vana osaga otsest kokkupuudet eriti ei ole. «Teisalt on sellise tootmishoone krundile paigutamine ja kommunikatsioonide tagamine alati proovikivi,» lausub ta.
NUMBER
1938.
aastast Türil tegutsenud piimatööstus kujundatakse uueks tootmiseks täiesti ümber ja juurde ehitatakse ligi 2200 ruutmeetrit tootmispinda.
Kaerajoogitööstuse tööjõuvajadus ei ole ülemäära suur, tootmisse läheb tarvis ainult paariteist inimest. «Kui kaerajoogitööstuse mõte sündis, siis kohe alguses võtsime eesmärgi välisturud, et 90 protsenti toodangust läheks ekspordiks,» selgitab Kõvask. «Selleks et suudaksime Eestist eksportida ja olla oma suurte konkurentidega vähemalt võrdväärsed, siis ainukene viis seda teha on olla võimalikult efektiivne. Seega peame digiteerima ja automatiseerima oma tootmist ning toimetama võimalikult säästlikult, et karmis konkurentsis ellu jääda. Sel põhjusel tegime valiku väga nüüdisaegsete seadmete kasuks, mille juurde ei ole vaja palju lihttööjõudu, vaid just tarku spetsialiste, kes oskaksid neid keerulisi seadmeid õigesti käsitseda.»
/nginx/o/2023/03/24/15217571t1he2f9.jpg)
Selliseid inimesi hakkab tehas otsima aprillis ja mais. Kandideerima on oodatud ka uue tehase eellases ametis olnud spetsialistid.
Tootearendus käib teadlaste abil
Samal ajal kõige sellega, mida on näha tehase hoone juures, käib ka nähtamatum tegevus – kaerajoogi tootearendus.
20 aastat toidutööstuses tegev olnud Katre Kõvask ütleb, et tootearendus ongi üks kõige ägedam tööjärk. «Kasutame koostööpartneritena Euroopa tipplaboreid ehk maailma parimat kaerajooki aitab teha rahvusvaheline teadlaste seltskond,» lausub ta. «Mõni retsept on valmis, osa täiesti algusjärgus, osa puhul on töö pooleli. Kaerajooke YOOKi kaubamärgi all hakkab olema mitu ja loodan, et meil õnnestub tarbijaid üllatada ka millegi sellisega, mida meie turgudel seni veel saada ei ole.»
NUMBER
4
omanikku on YOOK Production ASil. Need on Eesti ettevõtjad Armin Karu, Martin Kangur, Paavo Pettai ja Mark Eikner.
Küsimusele, millistes piirkondades tarbitakse taimseid jooke enim, vastab Kõvask, et nii vanas Euroopas kui Põhjamaades, kuid üleilmselt ikkagi Aasias. «Seni on väga palju tehtud sojapõhiseid jooke, kuid soja, suure allergeenina ja suure keskkonnajalajälje tõttu hakkab populaarsust kaotama,» selgitab ta. «Seega vaatavad kõik suuremad kaerajoogitootjad suure huviga Aasia poole, kus on juba edulugusid näha.»
Katre Kõvask loodab, et YOOKi kaerajoogist kujuneb tugev tootemark ning aastate jooksul tekib võimalus saata Türi tehase toodangut üle maailma. «Trend näitab seda, et kui räägime jookidest, siis kõik see, mis on taimne, on ka üha populaarsem,» sõnab ta.
/nginx/o/2023/03/24/15217574t1h46a9.jpg)
Kõvask lisab, et sel kõigel on kindel põhjendus. «Teadlaste andmetel on üle 70 protsendi täiskasvanud inimestest laktoositalumatud ja seni oli nende peaaegu ainus võimalus juua laktoosivaba piima,» lausub ta. «Kliimamuutuste teema on samuti väga aktuaalne ning inimesed ei soovi isiklikku keskkonnajalajälge suurendada. Sellele kõigele on hea alternatiiv just kaerajook, sest on meeldiva maitsega ja sobib nii kohvi peale, pudrule kui smuutisse ja ka kokkamiseks.»
Piima ja kaerajoogi hindu võrreldes ütleb Kõvask, et vahe on küll olemas, kuid väheneb kogu aeg. «Kui minu kohalikus kodupoes maksis piimaliiter 1,30 eurot, siis kampaaniahinnaga on kaerajook kahe euro kandis, nii et vahe on jäänud väga väikeseks,» lausub ta. «Hinnabarjääri kadumine on kindlasti hoogustanud kaerajoogi tarbimist.»
NUMBER
12
miljonit eurot kulub uue kaerajoogitehase ehituseks.
YOOKi Türi tehase aastane tootmismaht on 20 miljonit liitrit kaerajooki, kusjuures suurt laoosa tehasesse ei tule, vaid ühe-kahe päeva toodang saadetakse Harjumaale kesklattu või siis juba otse kliendi juurde. «Tootmismaht oleneb sellest, kuidas oma tööd korraldame, töötame viis või seitse päeva nädalas, kas ühes, kahes või kolmes vahetuses,» põhjendab Katre Kõvask. «Kolm vahetust tähendab seda, et tehas on töös ööpäev läbi. Kui kohalikul inimesel tekib nüüd küsimus tehase mürarikkuse kohta, siis muretsemiseks ei ole põhjust. Teame, et meie kõrval on elurajoon, seetõttu püüame olla vaiksed tegutsejad.»
/nginx/o/2023/03/24/15217576t1hb0ab.jpg)
Katre Kõvask sõnab, et kaerajoogitööstuse rajamiseks kaalusid omanikud kolme-nelja asukohta Eesti eri piirkondades. «Türi kasuks rääkis mitu asjaolu,» lausub ta. «Kui tahame toodangut lõunasse saata, siis Türilt on seda teha lühem maa kui Tallinna juurest. Pealinna ümbruse kahjuks rääkis ka see, et tehase püstipanek on seal palju kulukam kui keskusest kaugemal. Teiseks, Türil on meil oma kaev ja suurepärane vesi, aga vee kvaliteet on hea maitsega kaerajoogi saamiseks ülioluline.»