Paide teatri uus trupp alustas tööd

Paide teatri meeskond: koosseisuväline abijõud Marita Kutsar, produtsent Triin Kordemets, kunstiline juht Mariliis Peterson ning dramaturg Mart-Matteus Kampus. Foto: Dmitri Kotjuh

• Nii Peterson kui Kampus on lõpetanud samad teatrikoolid
• Produtsent hakkab vabatahtlike võrgustikku punuma
• Teater lähtub oma töös loomingulisest vabadusest

«Oleme valmis alustama,» ütles Paide teatri kunstiline juht Mariliis Peterson päev enne uue meeskonna tutvustamist kohalikule kogukonnale. «Meie tuumik on koos ning ma ei karda neid tähelepanelikke pilke, mis on meie peale suunatud küsimusega, kas saame hakkama. Meil on tugev meeskond ja nüüd saab ainult paremaks minna!»

Tõesti, Peterson on pärast paar kuud kestnud otsinguid jõudnud kahe inimeseni, kellega koos alustada Paide teatri uut teekonda – need on dramaturg Mart-Matteus Kampus ja produtsent Triin Kordemets. Kui Tallinnast pärit Kampus toob Paidesse välismaal omandatud teatrikogemust, siis paidekas Kordemets teab kohaliku kogukonna peensusi ja iseloomu. «Ideaalne valik,» leidis Mariliis Peterson.

Teatri uus dramaturg Mart-Matteus Kampus alustas tööd 20. märtsil. Kui mehe nimi tundub lugejale kuidagi tuttav, siis olgu mainitud, et tema isa on näitleja ja lavastaja Mart Kampus. Seega on Kampus juunior üles kasvanud piltlikult öeldes teatrikardinate varjus ning näinud teatritegemist pealt juba varajases nooruses. Ometi Kampust ennast lavale ei tõmmanud, tema unistus oli lava taha jäädagi. «Minu kirg on tekstiloome ja dramaturg on mulle perfektne roll. See on väga paindlik amet, võimaldab teha paljusid asju ning pakub heas mõttes pinget. Näitleja töö miinus on minu meelest see, et tema looming on kaduv kunst. Seevastu tekst, mille sa lood, jääb alles,» rääkis Kampus. Teatritegemist ja stsenaristikat on ta õppinud Walesis Aberystwythi ülikoolis ning seejärel Londonis kuninglikus lavakunstikoolis The Royal Central School of Speech and Drama. Huvitav fakt on seegi, et Kampus ja Peterson olid nii Aberystwythis kui ka Londonis koolikaaslased, küll eri kursustel.

Kirjutamiseni jõudis Kampus tema enda mäletamist mööda neljandas klassis. «Ajalootunni tarbeks kirjutasin ühe jutu valmis ja õpetaja kiitis mind hea teksti eest. Oma aruga olin teinud töö üle jala, sest kirjutamine oli mulle kõige lihtsam viis ülesanne ära teha,» meenutas ta. Kampus on kirjutanud ka luuletusi ning pooleli on romaanikatsetus. Teatri kõrval on mehe suur armastus filmitegemine. Ennast tituleeribki ta pigem stsenaristiks ja filmirežissööriks. Tema filmiprojekt «Bassein» pälvis äsja Eesti filmi instituudi 1-minuti filmide konkursil rahastuse.

Paide teatrisse tööle tulnuna pühendab ta end aga täielikult teatrile. Kuigi oma Londoni-õpingute jooksul lõi ta kaasa ka näiteks Shakespeare’i «Tormi» lavale toomises, tõmbab teda rohkem eksperimentaalse teatri poole. «Mulle meeldis väga NO99 teatri kiire reageerimine Eestis toimuvale, samuti meeldivad Von Krahli lavastused,» nimetas ta oma Eesti teatrite lemmikuid. Nii nagu filmide puhul, köidab Kampust ka teatris eelkõige tekst. «Tekst on minu jaoks alati esimene. Vahel vaatan filme isegi nii, et stsenaarium on kõrval,» naeris dramaturg. Talle meeldivad paljude autorite tekstid, aga eriti hindab ta Harold Pinteri, Annie Bakeri, Nick Payne’i, Stephen Karami, Haruki Murakami, Kafka, Õnnepalu ja Kaplinski loomingut.

Paide teatrisse kandideerima meelitas Kampust eelkõige väljakutse. «Kaalusin kandideerimist pikalt. Tulin Paidesse, et teada saada, kas suudame teha väikese teatrina suuri asju. Meeletu nälg on teatri järele. Olen tulnud Paidega suhet looma ja loodan, et see side tekib,» põhjendas ta elu muutvat valikut. Seda kõike aitab tal saavutada tõik, et mees on leidnud Paides omale juba ka elamise.

Paide teatri produtsendina alustab tänasest tööd endine tööstusdisainer ning praegu vabatahtlike seltsiliste programmi koordineeriv Triin Kordemets, kes hakkab tegelema kogukonnaga, vastutama lavastuste korraldusliku poole eest ning otsima toetajaid ja lisarahastust. «Triin on kohalik inimene, aktiivne ja loominguline kogukonnahing ning Paide teatri fänn – kõik eeldused on olemas,» kiitis uut meeskonnaliiget Mariliis Peterson, lisades, et produtsente pole kerge leida. «Kuna töö on raske ning amet pole kõige paremini väärtustatud, on inimesi sellele kohale väga keeruline leida. See on laiem probleem,» tõdes Peterson.

Mis tõi aga Kordemetsa teatrisse kandideerima? «Kui ma hakkasin «Vabatahtliku seltsilise» projektiga tegelema, polnud ma päevagi sotsiaaltööd teinud. Sain sealt aga kindluse, et teinekord tasub end tundmatus valdkonnas proovile panna. Produtsendi amet on hea võimalus taas midagi uut üles ehitada. Samuti loodan sõna sekka öelda loomingulises pooles. Tahan olla selle teatri osa,» rääkis Kordemets. Olles kohalik inimene, tunnetab ta kohalikku kogukonda hästi ning teab, millistele nuppudele vajutada, et inimesi rohkem kaasata. «Paide inimene on väga praktiline,» nimetas ta ühe eripära, millest tuleb oma töös lähtuda.

Teater on ka Kordemetsa üks lemmikuid. Talle meeldib nii klassikaline kui ka eksperimenteeriv teater. «Ma käin ühtviisi nii Estonias kui nautisin ka Paide teatri etendusi. Eriti avaldas muljet «Oaasi» lõpustseen ning paljutähenduslik oli «Übermenschi» rooside sadu,» kirjeldas ta. «Viimane teatrielamus oli Endla teatri «Tantsutund».»

Nüüd, kus Paide teatri tuumikmeeskond on koos, saab hakata plaane ellu viima. Esimene esietendus on kavandatud juuni algusesse. Samuti on neil kavatsus külastada kohalikke klubisid, huviringe ja seltse ning luua Paide teatri volontääride võrgustik, mis oleks teatri vabatahtlikuks sümboolseks liikmeks, et aidata nõu ja jõuga. Esimene vabatahtlik on end juba ka üles andnud.

«Ma olen õnnelik, et kõik on just nii läinud,» ütles Peterson. «Liigume edasi samm korraga.» Teatri koosseisuväline kommunikatsiooniala abijõud Marita Kutsar, kes on olnud teatri loomingulise meeskonna kokkupanemise juures, toonitas, et näeb meeskonnas tugevat potentsiaali. «See on omanäoline, hea sünergiaga ja üksteist toetav kooslus. On suur au nendega koos töötada,» ütles ta.

Millist teatrit uus meeskond tegema hakkab? «Meile on antud loominguline vabadus ja me ei taha teha teatrit, mis on juba olemas. Kindlasti ammutame inspiratsiooni kogukonnast, tahame olla kunstiliselt kõrgel tasemel ning publiku saali meelitada,» rõhutas Peterson. Kohtumisel kohaliku rahvaga kuulutas teater välja Paide teatri nurgakivi algatuse – see on kirjakast, mis on publikule olemas etendusest etenduseni ning kuhu saab jätta teatrile soove, ettepanekuid, kriitikat ja teemasid, millest veel ei räägita.