Keskkriminaalpolitsei pidas kinni kuritegelikku ühendusse kuulumises kahtlustatavad

Soome lipp. Foto: TOM LITTLE

Aprilli lõpus pidasid keskkriminaalpolitsei ametnikud koostöös Soome ametivõimudega Eestis ja Soomes kinni kaheksa inimest, keda kahtlustatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises.

Kahtlustuse kohaselt juhtis ühendust kuritegelikus maailmas Jokkerina tuntud 51-aastane Valeri. Kuritegelikku ühendusse kuulumises kahtlustatakse kokku üheksat inimest. Esialgsetel andmetel on kahtlustatavaid alust seostada varavastaste ja majandusalaste süütegudega, näiteks kelmustega. Kõiki kahtlustatavaid on varem karistatud ka vägivallakuritegude eest.

Riigiprokurör Raigo Aas ütles, et kriminaalasja raames on tehtud tihedat koostööd Soome ametivõimudega. „Soomes kahtlustatakse samu kuritegeliku ühenduse liikmeid erinevate kuritegude toimepanemises. Näiteks on osadele neist Soomes esitatud süüdistus tööjõuvahendamise valdkonnas inimkaubanduse ja pettuse toimepanemises ning ühele ka maksupettuse ja salakaubaveo toimepanemises,“ ütles Aas.

Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo juht Ago Leisi sõnul on Eestis kuritegelike ühenduste tegutsemist pärsitud ja selle tulemusel on kurjategijad oma tegevusega laienenud välismaale. „Kahtlustuse kohaselt panid grupeeringu liikmed toime varavastaseid ja majanduskuritegusid eesmärgiga teenida ühendusele tulu ja kindlustada selle püsimine. Oma tegevusega laieneti Soome, millegi võidi otsida suuremat kasumit ja Eesti politsei silma alt ära olla. Antud ühendust iseloomustab ka see, et nad on üks väheseid eestikeelseid ühendusi Eesti kuritegelikus ringkonnas,“ kirjeldas Ago Leis.

Riigiprokurör Raigo Aas selgitas, et mitme inimese poolt toime pandud kuritegu ei tähenda automaatselt kuritegelikku ühendust. „Kuritegelikul ühendusel on struktuur, hierarhia ja selle tegevus ei katke ka liikmete lahkumisel või liikmeskonna muutumisel. Mõneti on tegemist alternatiivse eraldiseisva ühiskonnagrupiga, mis on ellu kutsutud kuritegude toimepanemiseks. Kuna kuritegelikule ühendusele on omane teha kriminaaltulu teenimiseks kõik endast olenev, siis paratamatult käib ka valgekraelise organiseeritud kuritegevusega kaasas kõrgendatud oht nii inimestele kui ka majanduskeskkonnale. Millistest kuritegudest ja ohutasemest on alust selle ühenduse puhul rääkida, selgub tõendite kogumise ja analüüsimise järel,“ sõnas Aas.

Ago Leisi sõnul teenib organiseeritud kuritegevus raha kõikvõimalike kuritegude toimepanemisega, olgu selleks narkokuritegevus või viimasel ajal rohkem pilti tulnud valgekraelised kuriteod ehk kelmused ja maksukuriteod. „Tänapäeva organiseeritud kuritegevus ei ole avalikkusele tajutav, kuid selle ohtlikkust ei tohi alahinnata. Näeme kuritegevuse rahvusvahelistumist ja Eesti piiridest välja minemist, mis tähendab, et kahju tehakse ka mujal. Eesti politsei jätkab organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust ja teeme selleks koostööd oma välispartneritega,“ ütles Leis.

Kuna kahtlustatavad võivad vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist või hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma, taotles prokuratuur kohtult luba kõikide kahtlustatavate vahistamiseks. Harju Maakohus võttis seitse kahtlustatavat kuni kaheks kuuks vahi alla, kaks kahtlustatavat on vahi all Soome Vabariigis. Kõiki kahtlustatavaid on varem kriminaalkorras karistatud näiteks vägivalla- ja varavastaste kuritegude, aga ka narkokuritegude eest.

Kriminaalmenetlust alustati karistusseadustiku paragrahvide järgi, mis käsitlevad kuritegeliku ühenduse organiseerimist (KarS § 256) ja kuritegelikku ühendusse kuulumist (KarS § 255). Uurimist viib läbi keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo ja juhib riigiprokuratuur.