/nginx/o/2021/01/21/13588284t1h500b.jpg)
Börsil kaubeldavad fondid ehk ETF-id (Extchange Traded Fund) koguvad väikeinvestorite seas üle maailma üha enam populaarsust. Siiski selgus SEB poolt läbi viidud tarbijauuringust, et vaid 5% Eestis elavatest juba investeerimisega tegelevatest inimestest on investeerinud ETF-desse. Samal ajal tervelt 48% investeerimisega tegelevatest vastajatest on investeerinud aktsiatesse ja 51% III samba pensionifondi.
SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe tõdes, et investeerimine erinevatesse finantsinstrumentidesse ei ole Eestis veel kuigi populaarne. „Eestimaalaste jaoks on levinuimaks investeeringuks oma eluasemele lisaks soetatud kinnisvara. Samas näeme, et kasvamas on huvi ka aktsiatesse investeerimise vastu,“ ütles Koplimäe. Ta tõi välja, et huvi investeerimisega alustamise vastu on suurem eelkõige nooremaealiste seas. Uuringus osalenud alla 40-aastastest 57% nentisid, et kaaluvad lähiajal investeerimisega alustamist.
Piiravad ebapiisavad teadmised
Evelin Koplimäe sõnul võib otse aktsiatesse investeerimise populaarsus (48% uuringus osalenud investeerimisega tegelevatest eestimaalastest) viidata sellele, et investeerimisega tegelevad peamiselt need, kellel on paremad teadmised valdkonnast, kuna aktsiad on riskantsemad varad. „Madalama riskiga finantsinstrumendid investeerimisega alustamiseks on laiapõhjalised ETF-id ehk börsil kaubeldavad fondid. ETF-id on tavaliselt laiapõhjalised ehk raha paigutatakse paljudesse eri väärtpaberitesse, seega nende kaudu saab investeerida korraga mitmetesse konkreetse piirkonna, sektori või kaubaga seotud instrumentidesse, näiteks väärismetallide või toorainetega seotud aktsiatesse,“ kirjeldas Koplimäe võimalusi investeerimisega alustamiseks.
Kuigi ETF-id on maailmas väikeinvestorite seas järjest populaarsemad, on need Eestis veel pigem vähetuntud. Ühe põhjusena tõi Koplimäe välja inimeste vähese teadlikkuse, mida ETF-id endast kujutavad. „Ka meie korraldatud uuringust ilmnes, et investeerimisega tegelevatel inimestel puuduvad siiski piisavad teadmised ETF-idesse investeerimiseks. Koguni 71% vastanutest tõi välja, et neil puuduvad piisavad teadmised ETF-dest,“ ütles Koplimäe. Eraklientide segmendijuht lisas, et eeldatavasti oleks investeerimisaktiivsus Eestis suurem kui teadmised erinevatest finantsinstrumentidest oleks laialdasemad.
Madalama riskiga investeering kui üksikud aktsiad
Koplimäe selgitas, et ükski investeering ei ole riskivaba, aga laiapõhjaline ETF võib olla hea võimalus saada esimene ja sealjuures madalama riskiga kogemus aktsiaturul võrreldes raha paigutamisega mõnda üksikusse konkreetsesse aktsiasse. „ETF-idel ei ole sisenemis- ega väljumistasusid ning nendega tehingute tegemisel kehtivad samad tehingutasud, mis aktsiate tehingutele. Laiapõhjalised ETF-id annavad võimaluse saada osa aktsiaturgude tootlusest ilma võtmata otse üksikutesse aktsiatesse investeerimisega kaasnevat riski,“ selgitas Koplimäe, miks otse aktsiatesse investeerimine ei pruugi alustavale investeerijale olla kõige sobilikum lahendus.
„ETF-id sarnanevad investeerimisfondidega, kujutades endast väärtpaberite või muu alusvara kogumit, kuid neid saab börsil osta või müüa. Need katavad laia hulka varasid alates traditsioonilistest börsil noteeritud ettevõtete investeeringutest kuni valuutade või tooraineteni. Erinevus võrreldes börsil noteeritud ettevõtete aktsiatega on see, et ETF-idesse on koondatud mitmed investeeringud ja seega on tegemist hajutatud investeeringuga, kus näiteks ühe ettevõtte ebaõnnestumised omavad väiksemat mõju kui otse ja ainult sellise ettevõtte aktsiatesse investeerimisel,“ selgitas Koplimäe.
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)