Digitarkust on vaja kogu kooli meeskonnale

Foto: Haridus- ja teadusministeerium

Teisipäeval lõpetasid Haridus- ja Noorteameti DigiKiirendi arenguprogrammi viis uut kooli – Abja Gümnaasium, Kabala Lasteaed-Põhikool, Valgamaa Kutseõppekeskus, Viljandi Kutseõppekeskus ja Võrumaa Kutsehariduskeskus.

Kooli meeskonnad tegelesid programmi jooksul digiõppe korralduse ja digitehnoloogia rakendamisega seotud küsimustega, et toetada nii õppijate kui ka õpetajate digipädevuse arendamist.

Pooleaastase programmi vältel said õpetajad õppida koolitusel, mis pandi kokku vastavalt nende vajadustele. Kooli juhtkonnale toimus koolitus, kus käsitleti digitehnoloogia valdkonna juhtimist koolis, õpiti enda ja teiste koolide kogemustest ning koostati arendusprojekt õpetajate ja õpilaste digipädevuse toetamiseks. Kogu kooli meeskonda toetati lisaks koolitustele ka haridustehnoloogilise nõustamisega.

Haridus- ja Noorteameti DigiKiirendi programmijuhi Kerli Požogina sõnul ongi programmi peamiseks ja kõige olulisemaks väärtuseks õpetajate ja juhtkonna koolitusi toetav haridustehnoloogiline nõustamine, mis võimaldab koolis oluliste teemadega süvitsi tegeleda ja pakkuda individuaalset tuge neile, kes seda rohkem vajavad.

„DigiKiirendi haridustehnoloogilised nõustajad on tugevad metoodikud ja praktikud, kes suudavad anda konkreetseid suunised väga erinevate õpetamissituatsioonide jaoks,“ lisas ta.

Ka Kabala lasteaia ja põhikooli direktor Pille Lille rõhutab haridustehnoloogilise nõustaja meisterlikkust õpetajate kaasamisel ja inspireerimisel. Õpetajatele toimunud koolituse puhul pidas ta oluliseks, et ülesehituses ja sisus oli samuti arvestatud õpetajate erinevate teadmiste ja oskustega ning juhtide koolituse suurimaks väärtuseks oli tema arvates praktiline lähenemine ja kogemuste vahetus teiste koolidega, mis pani omakorda aluse edasisele koostööle ka peale programmi lõppu.

“Juhina olen ääretult uhke meie meeskonna üle, sest vaatamata kõigile raskustele suutsime vastu pidada, õppida ja rõõmustada väga intensiivsel ja edasiviival koolitusel,” lisab Lille.

Võrumaa Kutsehariduskeskuse direktori Eveli Kuklane sõnul oli programmis osalemine neil läbikaalutud otsus. „Me nägime, et mitmed digiarendusprojektid ootavad tähelepanu ja õpetajad soovivad suuremat tuge digioskuste sügavuti arendamisel. Valisime DigiKiirendi programmi, et jõudsamalt edasi liikuda ja valik õigustas ennast 110 protsenti,“ rääkis ta.

„Programmil oli ka teine positiivne mõju: arvestasime oma projekti koostades ka teiste koolide varasemate samalaadsete kogemustega, mida me arendusprojekte eraldi ellu viies poleks saanud kasutada. Laua taga oli korraga rohkem inimesi ja rikkalikumalt kogemusi. Arendusprojektis korrastati kooli Google Drive’i kataloogid, loodi e-kursuse mall õpetajatele kasutamiseks koos õpijuhise näidisega ning koondati digiõppevara tööriistad siseveebi,“ lisas ta.

Haridus- ja Noorteameti innovatsiooni ja koostöö osakonna juhi Elo Allemanni sõnul annab DigiKiirendi programm suurepärase võimaluse kogu kooli meeskonnal süsteemsemalt digitehnoloogia ja digiõppe rakendamise küsimustega tegeleda saades selleks ekspertide meeskonna abi ja toetust.

“Kogu kooli meeskonna digipädevuse arendamisel on vaat, et kõige suurem roll isegi mitte õpetajate, vaid koolijuhtide koolitusel ja kogemuse vahetusel. Kooli juhtkond saab teha tarku otsuseid õpetajate toetamisel ning oskavad peale programmi digitehnoloogia rakendamisega seotud muutuste juhtimist paremini ellu viia,” lisab Allemann.

DigiKiirendi programmi on aastatel 2018-2023 läbinud 82 kooli meeskonda.

Tegevusi viiakse läbi Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ raames.

Lisainfot programmi kohta leiab ameti kodulehelt.