Eesti rahvastik on tunduvalt mitmekesisem kui 10 aastat tagasi

Eesti lipp. Foto: Mailiis Ollino

10. mail tähistati Eestis mitmekesisuse päeva, mis on osa Euroopa mitmekesisuse kuust. Päeva ja kuu eesmärgiks on märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ning erakordsust nii töökeskkonnas kui ühiskonnas laiemalt. Statistikud vaatasid, mida räägivad andmed selle kohta, kui mitmekesine on Eesti rahvastik, haridusmaastik ja tööturg.

Andmeid, mis ilmestavad rahvastiku mitmekesisust, on muidugi palju. Järgnevas blogiloos toovad Statistikaameti analüütikud Henry Lass, Tea Vassiljeva ja juhtivanalüütik Käthrin Randoja välja neist valiku.

Eestis elab 211 eri rahvusest inimesi

2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis 211 rahvusest inimesi, mida on 31 võrra rohkem kui kümmekond aastat tagasi ja 69 võrra enam kui aastal 2000. Kõige enam elab Eestis rahvuselt eestlasi (69,4%), venelasi (23,8%) ja ukrainlasi (2,1%)*. Viimase kümne aastaga on Eestisse juurde tulnud enim ukraina rahvusest inimesi. Kasvutrendi oli märgata tegelikult juba enne Ukraina sõja algust (rahvaloenduse andmed on 31.12.2021 seisuga), kuid sõda on ukrainlaste sisserännet Eestisse suurendanud muidugi veel. Eksootilisemate rahvuste esindajatest on rahvaloenduse andmetel kõige suurema kasvuhüppe teinud ibod, keda 2011. aasta andmetel elas Eestis 1, kuid nüüd juba 152.

2021. aasta lõpu seisuga on 84,7% Eesti elanikest Eesti kodakondsusega. Kokku elab Eestis 151 riigi kodakondseid, mida on rohkem kui kümme aastat varem: 2011. aastal loendati eri kodakondsusi 118.

* Osakaalud on arvutatud rahvastiku hulgast, kelle rahvus on teada.

Meil kõneldakse 243 emakeelt

Rahvaloenduse andmetel ei ole eesti keelt emakeelena kõnelejate osa rahvastikust kasvanud, kuid märkimisväärselt on suurenenud Eestis räägitavate emakeelte arv. Kui 2000. aasta loendusel loendati erinevaid emakeeli kokku 109, siis 2011. aasta loendusel oli neid 157 ja 2021. aasta loendusel 243. Suurima kõnelejate hulgaga lisandunud keeled on näiteks iraani keeled (62), Nigeri-Kordofani keeled (20), sindhi keel (19) ja mandari keel (15). Vanimad keeled, mida Eestis elavad inimesed emakeelena räägivad, on aga heebrea ja tamili keel. Heebrea keelt räägib emakeelena 79 inimest, tamili keelt 124 inimest.

Hinnanguliselt oskab 76% Eesti rahvastikust mõnda võõrkeelt. Kui veel 10 aastat tagasi oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis tänaseks on selleks inglise keel. Eesti keelt oskab 84% Eesti rahvastikust: emakeelena 67% ja võõrkeelena 17%.

Mõnda murdekeelt räägib hinnanguliselt 17% eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust. Suurim murdekeele kõnelejate osakaal maakondade lõikes on Võru (74%), Põlva (60%) ja Saare maakonnas (42%). Kogu Eestit vaadates paistab silma Võru murderühm, mille murrakuid räägib 11% eesti emakeelega rahvastikust. Sellesse murderühma kuulub ka Setu murrak, mida oskab 3% rahvastikust. Veel tõuseb esile saarte murre, mida räägib 4%, ning Tartu ja Mulgi murre, millest mõlemat räägib 2% rahvastikust. Ülejäänud murderühmadesse kuuluvate murrakute oskajate osakaal jääb alla 1%.

Murdel on oodatavalt tugev seos piirkonnaga. Võru murret räägib ligi kolmveerand (73%) Võru maakonna elanikest ning üle poole (59%) Põlva maakonna elanikest. Saarte murret oskab 40% Saare ning 29% Hiiu maakonna elanikest. Mulgi murret räägib 10% Viljandi maakonna ning 8% Valga maakonna rahvastikust. Tartu murret kõneleb 7% Tartu maakonna ning 5% Valga maakonna elanikest. Rannikumurret räägitakse enim Ida-Viru maakonnas – 3%.

Osa rahvastikust kasutab kõnelemiseks aga viipekeelt. Rahvaloenduse andmetel elab Eestis 1464 viipekeele kõnelejat. Viipekeeli kasutab 754 inimest emakeelena, ning 710 võõrkeelena. Eesti viipekeelt kasutab emakeelena 444 ning võõrkeelena 480 inimest.

Leibkonnad on muutunud mitmekesisemaks

Viimase loenduse andmetel kuulub 76% Eesti inimestest perekonda, 24% aga ei kuulu. Enamik perekonda mittekuuluvatest inimestest elab üksi, kuid on ka leibkondi, kus lisaks perele elab ka perekonda mittekuuluv inimene (näiteks lisaks abikaasadele ka ühe kaasa isa või ema), ning leibkondi, kes ei moodusta peret (nt sõbrad, kes jagavad eluruumi). Seisundi järgi leibkonnas jagunevad Eesti inimesed järgmiselt: 42% on partnerid (abielus ja vabaabielus); 29% lapsed; 16% üksinda elavad inimesed; 5% üksikvanemad; 5% leibkonnas elavad, kuid perekonda mittekuuluvad inimesed; ning 3% inimestest elab leibkondades, mille liikmeteks on näiteks sõbrad või vanaema/vanaisa ja lapselaps (ehk mitmeliikmelistes mittepereleibkondades).

Võrreldes 2011. aastaga on üherahvuseliste leibkondade osakaal langenud 4 protsendipunkti võrra 92% pealt 88%-le ning sama palju on suurenenud mitmerahvuseliste leibkondade osakaal. Seega on toimunud mõningane leibkondade mitmekesistumine. 63% leibkondadest koosnevad eestlastest, 21% venelastest ning 4% on muud samast rahvusest inimeste leibkonnad. Ülejäänud 12% on mitmerahvuselised leibkonnad, mis jagunevad eesti-vene leibkondadeks (5%), eesti ja muust rahvusest inimeste leibkondadeks (3%), vene ja muust rahvusest inimeste leibkondadeks (3%) ning leibkondadeks, kus elavad eri rahvustest inimesed, kes pole ei eestlased ega venelased (1%). Linnades moodustavad eri rahvusest leibkonnad natukene suurema osa, väikelinnades ja maal on neid vähem.

Leibkondade rahvuslik koosseis peegeldab ka üleüldist rahvuselist jaotust Eestis. Ida-Virumaa on ainus maakond, kus on vene leibkondi rohkem kui eestlaste omi. Harjumaa paistab aga silma sellega, et seal on kõige suurem nende leibkondade osakaal, kus vähemalt üks liige ei ole ei eestlane ega venelane. Muid rahvusi sisaldavate leibkondade osakaal on suur ka Ida-Virumaal ja Valgamaal. Kõige suurem ainult eestlastest koosnevate leibkondade osakaal on Hiiumaal ja Saaremaal. Eesti-vene segaleibkondi on kõige rohkem Ida-Virumaal, kuid väga napilt jääb teisele kohale Harju maakond.

2021. aasta lõpu seisuga oli seaduslikus abielus 37,8% kogu rahvastikust. Võrdluseks, et 2011. aastal oli abiellunute osakaal rahvastikust 39,4% ja 2000. aastal 46,5%. Seega abiellutakse aina vähem, kuid suurem abiellumiste arvu vähenemine toimus juba 2000. ja 2011. aasta vahel.

Levinumad religioonid on õigeusk ja luterlus

Rahvaloenduse tulemused näitavad ka, et suurem osa (58%) Eesti inimestest ei ole religioossed, mõnda usku peab omaks 29% rahvastikust ja 13% ei soovinud sellele küsimusele vastata. Põhilised usud on jätkuvalt õigeusk (16% rahvastikust) ja luterlus (8%). Muud usku omaks pidavaid inimesi on 5% kogu rahvastikust. Luterlus on jätkuvalt levinuim usk eestlaste ja õigeusk vene ning teiste slaavi rahvusest inimeste hulgas.

Eesti on atraktiivne sihtriik kõrgharitud välismaalastele

Eesti haridussüsteemis osaleb erinevate emakeeltega inimesi. Kutsehariduses oli eelmisel, 2021./22. õppeaastal õppijaid 25 823, kellest 72% on eesti emakeelega, 27% vene emakeelega ja 8% muu emakeelega. Kõrgharidusse eelmisel õppeaastal vastuvõetud 13 023 tudengi hulgast 72% olid eesti emakeelega, 16% vene emakeelega ja 12% muu emakeelega (või teadmata emakeelega). Selle õppeaasta kohta, kui õpilaste hulgas on ka Ukraina tudengid, ei ole veel emakeelte kaupa haridusstatistikat avaldatud, mis tähendab et praeguseks on muu emakeelega õpilaste osakaalud kindlasti suuremad.

Käesoleval õppeaastal on Eesti kõrgkoolides kraadi omandamas 4873 välisüliõpilast (11% kõigist üliõpilastest). Välisüliõpilastest 35% omandab bakalaureuse kraadi, 49% magistrikraadi ja 16% on doktoriõppes. Välisüliõpilaste päritolu on rikkalik, esindatud on 122 erinevat kodakondsust ja kõik kontinendid. Kõige rohkem on välistudengeid pärit Euroopa riikidest (53%), teisel kohal on Aasia maad (30%) ja kolmandal kohal Aafrika riigid (9%).

Viimase rahvaloenduse tulemused näitavad, et kui põhi- ja keskharidusega inimeste osakaalud rahvastikust on pigem kahanenud, siis kõrgharitute osakaal on suurenenud – eesti emakeelega inimeste seas 13,2%, vene emakeelega inimeste hulgas 9,5% ja muu emakeelega inimestel 35,2% võrra. Tasub märkida, et kõrgharitute osakaal suureneb küll kõigi inimeste hulgas, ent muu emakeelega inimeste seas on kasv olnud märksa hoogsam. Sellest võib järeldada, et võrreldes varasemaga rändavad Eestisse just pigem kõrgharitud välismaalased.

Tööturg jaguneb põlis- ja välispäritolu rahvastiku vahel 80:20

Statistikaameti 2022. aasta andmetel moodustab vanusegrupis 15–74 eluaastat ehk tööealisest elanikkonnast 79,3% põlisrahvastik (775 800 inimest) ja 20,7% (202 500 inimest) välispäritolu rahvastik. Põlisrahvastiku hulka loetakse kõik Eesti elanikud, kelle vähemalt üks vanem on sündinud Eestis. Välispäritolu rahvastiku moodustavad need, kes ise või kelle vanemad on sündinud väljaspool Eestit.

Kui vaadelda nende kahe rühma tööhõivet, siis näeme teatavat erinevust. Kui kogu tööealise elanikkonna hulgas oli tööhõive määr (st töötavate inimeste osatähtsus) 2022. aastal 69,2%, siis põlisrahvastiku hulgas oli see 71,1% ja välispäritolu rahvastiku hulgas 62,2%. Seega oli hõivelõhe põlis- ja välispäritolu rahvastiku vahel 8,9 protsendipunkti. Samasugust hõivelõhe võime märgata ka rahvuse (hõivelõhe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel on 8,4 protsendipunkti) ja kodakondsuse vaates (hõivelõhe Eesti ja muu kodakondsusega inimeste vahel on 8,7 protsendipunkti).

Meeste ja naiste tööhõives on erinevusi sõltuvalt sellest, kas peres kasvab lapsi. Traditsiooniliselt jäävad endiselt lapsega koju pigem naised. Nii on hõivelõhe 7–14-aastaste lastega meeste ja naiste vahel 7,2 protsendipunkti, 0–6-aastaste lastega meeste ja naiste vahel aga koguni 18,0 protsendipunkti.

Kui luba lõhedest juttu oli, siis veidi ka palgalõhest. 2021. aastal oli Eestis naiste keskmine brutotunnitasu 8,48 eurot ja meestel 9,97 eurot. Seega oli naiste brutotunnitasu 2021. aastal 14,9% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 0,7 protsendipunkti. Kõige suurem oli meeste ja naiste palkade erinevus finants- ja kindlustustegevuse (25,7%), kaubanduse (24,2%), tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (23,8%) ning info ja side tegevusaladel (23,5%). Soolise palgalõhe 2022. aasta andmed avaldab statistikaamet 13.11.2023.

Vaadeldud andmete põhjal näeme, et Eesti rahvastik on muutunud viimaste aastakümnetega märgatavalt mitmekesisemaks. Eesti Inimõiguste Keskus on tänavuse mitmekesisuse kuu hüüdlauseks valinud „Sildu luues“, mis viitab sellele, et erinevuste vahel võiksime senisest rohkem sarnasusi märgata. Kuigi statistika näitab osade teemade puhul siiski ka lõhesid, võiks eesmärgiks olla, et need väheneksid ja sildu tekiks juurde.

Ülevaade valmis statistikaameti erinevate andmekogude põhjal. Kasutatud on viimase rahvaloenduse andmeid seisuga 31.12.2021 (rahvused, keeled, leibkonnad ja perekonnad, usk), haridusstatistika andmeid Eesti hariduse infosüsteemist ja tööjõu-uuringu tulemusi.

Rohkem infot leiad rahvaloenduse veebist ja statistika andmebaasist.

Blogi leiate täismahus ka statistikaameti veebist.