Noorte vähene teadlikkus toob neile pensionifondi loosi teel

Paljud Soomes töötanud Eesti inimesed saavad pensionipõlves nautida Soomest makstavat tööpensioni. Foto: Arvo Meeks

Kuigi finantsteadlikkus on jõudsalt paranemas ka noorte seas ning tulevikuks kogumist tähtsustatakse järjest enam, on teadlikkus siiski veel madal eelkõige tööturule sisenevate noorte seas, kes saaksid sobiva pensionifondi valikul teha märksa paremaid otsuseid.

Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul on erinevad osapooled töötanud jõudsalt selle nimel, et erinevate säästutoodete, sealhulgas pensionifondide ja investeerimise tähtsust populariseerida. Ehkki noorte üleüldine teadlikkus rahaasjadest on jõudumööda paranemas, leidub siiski väga palju ka noori, kelle eest teeb teise samba valiku ära loos.

Nimelt määratakse pensionifond loosi teel kohustuslikule liitujale, kes on saanud 18-aastaseks ja alustanud töötamist, kuid ei ole esimese palgamakse saamise ajaks veel oma valikuavaldust esitanud. Statistika kohaselt on loosi teel pensionifondi saanud ligi 17 000 noort aasta jooksul, lisaks kogub ligi 15 tuhat inimest loosi teel jooksvalt konservatiivsesse pensionifondi.

„Kuigi loosi teel saadav fond valitakse kõige madalamate tasudega fondide hulgast, on targem teha ise teadlik valik ning veenduda, milline pensionifond just sinu profiiliga kõige paremini sobib,” julgustas Madisson. Valiku osas tasub küsida nõu näiteks pangatöötajalt või võrrelda erinevaid pensionifonde omal käel.

Kõige tähtsam on Madissoni hinnangul valida eakohane fond, mis arvestab pensionini jäänud ajaperioodiga – just see on kõige tähtsam indikaator sobiva fondi valikul. „Kuna noorel tööturule sisenejal on pensionini väga pikk tee minna, võiks valida kõrgema riskiga fondi, mis koosneks 100% aktsiatest,” rääkis ta.

Kui teine sammas on tööturule sisenejatele kohustuslik, siis vabatahtliku ehk kolmanda samba avamine jääb Madissoni sõnul sageli tahtejõu taha. „Ehkki kõik inimesed 20. eluaastates veel ei tööta ja elavad ilma püsiva sissetulekuta, on väga tähtis, et kogumise harjumus ja finantsdistsipliin tekiksid võimalikult varakult. Mida varem kolmanda samba konto avada, seda parem, kuna hiljem liitujana tuleb pensioniks soovitud elatustaseme säilitamiseks korraga rohkem raha säästa.”

Samuti avaldub just pika kogumisperioodi tulemusel paremini liitintressi efekt. Finantsinstrumentidesse ja samuti pensionifondide osakutesse investeerimise kontekstis tähendab see, et iga järgneva perioodi tootlus kujuneb eelneva perioodi tootluse põhjal kumulatiivselt nende korrutise, mitte liidetise põhjal. Kui üle perioodide on tootlused keskmiselt positiivsed, siis tootlus kuhjub kumulatiivselt. „Mida pikem on kogumisperiood, seda suurema efekti liitintress kogumisperioodi lõpus annab. Kui pensionini on jäänud umbes 5–10 aastat, annab liitintress pikaajalise koguja jaoks väga olulise panuse,” kirjeldas Madisson.

Seega pole pensioniks kogumise juures nii väga tähtis sukelduda kõigisse detailidesse, vaid lihtsalt alustada, sest noore inimese puhul mängib aeg üliolulist rolli. „Soovitan julgelt noortel kasutada ära riigipoolseid maksusoodustusi ja finantsturu võimalusi ning valida endale sobivaim fond – edasi läheb kogumine juba tõusujoones,” ütles Madisson.