/nginx/o/2023/05/22/15339182t1h7650.jpg)
Töö Paide teatris algas sellest hetkest, kui intervjuul minu käest küsiti, kas olen valmis selleks, mis võiks tulla. Ma mäletan seda vaikust, mis tekkis enne, kui vastasin jaatavalt. See paus oli prohvetlik, sest koosnes kõigist nendest hirmudest ja ebakindlustest, millega üks väike teater iga päev tegeleb.
Miks siin? Miks veel üks teater? Miks üldse? Miks sina ja teie? Miks mina ja meie? Selliseid küsimusi esitasid Paide inimesed mulle ka esimesel kohtumisel. Samasuguseid arutelusid inimestega on tekkinud ka koridorides pidama jäädes või Paide tänavatel jalutades. Nende küsimuste toon on olnud nii unistavalt lootusrikas kui ka hirmus skeptiline, ja tegelikult on küsitud kolme küsimust aina uuesti ja jälle.
/nginx/o/2023/05/22/15339182t1h7650.jpg)