PILDID ⟩ Käru ja Türi raudteejaamad said küüditamisohvrite mälestuseks leinalindid

​Juba viiendat aastat korraldab Naiskodukaitse vaikivat mälestusüritust “Ma ei unusta Sind!”, mille raames seotakse raudteejaamadesse must-valged mälestuslindid meenutamaks 1941. aasta 14. juunil Nõukogude Liidu võimude poolt küüditatud enam kui 10 000 eestimaalast.

Aktsiooniga kutsuvad korraldajad kõiki üles 82 aasta tagust kuritööd mitte unustama ning mälestama selle ohvreid ja teisi repressioonide tõttu kannatanuid.

Järva naiskodukaitsjad sidusid teisipäeva õhtul mälestuslindid Käru ja Türi raudteejaamadele.

Järva ringkonna esinaise Kerlin Tealase sõnul tuleb teatud ajaloosündmusi meeles pidada, ükskõik kui valus see olla võib. "Väga oluline on, et ka nooremad põlvkonnad oleksid teadlikud ja omaksid alandlikkust vabaduse ees. Tasub korrakski mõelda, mida meie esivanemad läbi elasid, millist muret ja leina võisid nad tunda oma lähedaste, sugulaste ja tuttavate pärast. Vähim, mida meie teha saame, on kaks korda aastas, nii märtsis kui ka juunis kõiki küüditatuid mälestada ja mäletada," ütles Tealane.

Naiskodukaitse esinaise Airi Toomingu sõnul on juhtunust mälestuse hoidmine väga oluline ka tuleviku jaoks. "See on üks võtmeküsimusi hoidmaks ära minevikus toimunud koleduste kordumist," märkis ta.

Tänavu võtab mälestusüritus fookusesse küüditatud lapsed. 1941. aastal viidi kodudest jõuga ära terved perekonnad koos lastega ning kui lastel õnnestuski kodumaale jääda, ei kohtunud paljud neist enam kunagi oma vanematega. “Ukrainas küüditatakse praegu tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid lapsi Venemaale, üksi, ilma perekondadeta. Oma mälestusüritusel mõtleme ka nendele,” lisas Tooming.

14. juunil 1941 küüditasid Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud üle 10 000 eestimaalase, kellest 7000 olid naised, lapsed ja vanurid. Küüditamise eesmärk oli likvideerida moraalne, füüsiline ja õiguslik vastupanu okupantide režiimile. Vaenlaseks tembeldati kogu vastupanu osutav elanikkond. Paljud aktiivsed ja isamaalised inimesed, kes olid eelneva 20 aasta jooksul andnud oma panuse parema Eesti loomisele ja Eesti iseseisvuse hoidmisse, hukati 1942. aastal jõustunud surmanuhtluse otsuse alusel kaugel Siberis.

Kokku küüditas nõukogude režiim aastatel 1941-1951 Eestist enam kui 30 000 inimest. Must-valged leinalindid lehvivad kokku 70 raudteejaamas üle Eesti.