Reformierakond valis Rootsi asemel kolmanda maailma riikide majandusmudeli

Pärnu, 20.02.2023 Pildil Andrei Korobeinik Foto: Mailiis Ollino/Pärnu PM

Alates 2020. aasta algusest on Eesti majandus kulgenud ühest kriisist teise. Selle murega ei ole me muidugi üksi – tänapäeva maailmas ei juhtu kriisid tavaliselt iga riigiga eraldi. Globaliseerumise tõttu mõjutab Eestit nii USA kodulaenude turu krahh kui ka Hiinas halvasti küpsetatud nahkhiir. Iga riigi lähenemine kriisireguleerimisele on aga erinev, ja siin võib Eesti mõnikord oma unikaalset teed valida, nii palju kui maailmamajandusega lõimumine seda võimaldab.

Ühe või teise lähenemisviisi tõhusust saab hinnata siis, kui võrrelda oma tulemusi naabritega. Rahvusvaheline valuutafond ennustab Eestile 2023. aastaks 1,2protsendist majanduslangust ja kui see tõeks osutub, siis lõpetame aasta Euroopa Liidu riikide edetabelis autsaiderina. Ja see pole esimene kord, ka eelmisel aastal jõudsime ELi halvimate riikide esikolmikusse. Samasugune on olukord ka inflatsiooniga, see prognoositakse 9,7 protsendi tasemel, mis (nagu ka eelmisel aastal) on üks Euroopa Liidu halvimaid tulemusi. Talupojamõistus ütleb, et juba kolm aastat riiki erinevates koalitsioonides juhtinud reformierakond teeb midagi valesti.

Maksutõusud süvendavad ebavõrdsust