Millise puukide arvukusega paistavad silma Paide ja Türi pargid ning terviserajad

Puuk. Foto: Erik Prozes

Aus vastus on, et üsna väikse arvukusega, kuid puugpriid Järvamaa linnade pargid ja terviserajad siiski pole. Seal jääb puukide arvukus alla viie isendi 100 ruutmeetri kohta.

Türi laululava ja seiklusraja juures leiti kontrolli käigus kokku kaheksa puuki ja nende tihedus 100 ruutmeetri kohta oli 1,33.

Paides otsiti puuke Ülejõe kettagolfi raja lähedusest ning neid leiti 56 ehk siis tuli keskmiseks tiheduse näiduks 4 puuki 100 ruutmeetri kohta.

Sellisd andmed tulid avalikuks linnapuukide uuringu esimeses etapis ehk puukide korjamisel linnade haljasaladelt. Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadurite esmasest kokkuvõttest puukide levimuse kohta selgus, et puuke võib kohata pea kõikides linnaparkides ja terviseradadel.

Linnapuukide uuringu raames viisid 24. maist 8. juunini TAI nakkushaiguste uuringute osakonna teadurid läbi puugikorje Eesti linnade rohealadelt. Sel ajavahemikul külastati 47 linna ning kokku käidi 51 haljasalal. Uurijad „surfasid“ selle aja peale läbi 55 750 ruutmeetrit.

Linna rohealadelt korjati paari nädalaga kokku 2825 puuki. Eestis levinud kahest puugiliigist oli linnades esindatud peamiselt võsapuuk, aga leidus ka laanepuuke.

Keskmine puukide levimus 100 ruutmeetri kohta on 5,65. Neid haljasalasid linnades, kus puuke leidus 100 ruutmeetri kohta rohkem kui kümme, oli kokku kaheksa. Kõige kõrgema levimusega oli Valga Priimetsa terviserada, kust leiti 26,63 puuki 100 ruutmeetri kohta. Rohkelt puuke leiti ka Võhma kettagolfi rajalt, Kärdla Linnapargist ning Tõrva terviserajalt.

TAI nakkushaiguste uuringute osakonna teadur Maria Vikentjeva ütles, et peamiselt korjasid nad puuke linnade parkidest, terviseradadelt, lauluväljakutelt ning kettagolfi radadelt. "Linnade keskpargid tavaliselt puugikorjeks ei sobinud, sest muruplatsid on tihedalt ja madalalt niidetud, põõsastikke esineb vaid vähesel määral või puuduvad need üldse ning kuivanud lehed on korralikult ära koristatud,“ selgitas ta.

Vikentjeva märkis, et taoliste kohtade heaks näiteks on Haapsalu linnuse territoorium ja Kilingi-Nõmme kesklinna park, kust puugikorje ei toonud ühtegi puuki.

Puugikorjeks sobivate kohtade valik lähtus projekti eesmärgist. Välja valiti need Eesti linnades asuvad avalikud rohealad, mida inimesed aktiivselt külastavad, et puuke saaks korjata kohtadest, mis vastavad inimeste käitumisharjumustele.

Linnapuukide suhtes uuriti ka vabaõhu spordiala kettagolfi radasid. Koos kettagolfi populaarsuse kasvuga kasvab ka inimeste aktiivsus rohealadel. Ning nagu näitas linnapuukide uuringu korje tulemus, kasvatab see omakorda puugihammustuse saamise ohtu.

Võib öelda, et Eesti linnade pargid on enamasti hästi hooldatud ning puugioht on neis suhteliselt madal. Samas parkide kõrval asuvad haljasalad on puugirikkad ning eriti rohkelt leidub puuke üle haljasalade sissetallatud radadelt.

2023. aasta linnapuukide uuringu eesmärk oli välja selgitada puukide levimus Eesti linnade avalikel rohealadel ning hinnata puugihammustuse saamise ja puugihaigustesse nakatumise riski linnakeskkonnas. Linnapuukide uuringu järgmises etapis hakatakse uurima puukidel esinevaid haigustekitajaid. Need tulemused selguvad eeldatavasti 2023.aasta sügisel.