Silmnähtav edukus tuleb sageli vaimse tervise arvelt

Tööstress Foto: Liis Treimann / Postimees

Võime arvata, et pikad töötunnid on investeering tulevikku, kuid tehes seda oma vaimse tervise arvelt, jääb kasum hiljem välja võtmata, kirjutab Swedbanki personalijuht Ülle Pind.

Inimestele pakub turvatunnet, kui nad saavad keskenduda kindlale eluvaldkonnale. Noortele on selleks enamasti haridus, millele järgneb erialane töö. Seatakse eesmärgid, mida tahetakse võimalikult kiiresti saavutada ning silme ees nähakse palganumbrit, milleni soovitakse jõuda.

Kohtusin hiljuti kahekümnendates eluaastates ettevõtjatega, kellega tuli jutuks tööaeg ja sellest tulenev elukvaliteet. Kui ma üritasin neid veenda, et normaalne nädalane tööaeg on 40 tundi, mitte rohkem, tuli vastuseks, et see pole piisav. Praktika aga näitab, et sageli on just ületöötamine vaimse tervise probleemide ja läbipõlemise põhjus. Seejuures saavad uuringute kohaselt inimeste tervisemured aina enam alguse just vaimse tervise probleemidest. Nii jäävad inimesed pigem haiguslehele, kuid ei tegele juurprobleemiga ning vaimse tervise mured aina süvenevad.

Suhetesse panustamata võime ühel hetkel jääda üksi

Minu jaoks saabus selgus ühel koolitusel, kui meil paluti sulgeda silmad ja mõtiskleda, kus tahame olla viiekümne aasta pärast: millised inimesed on meie ümber, kuidas näeme oma elu ning millised oleme ise. Toona taipasin, et kui ma praegu ei pinguta suhete hoidmise nimel, siis ei pruugi mul olla tulevikus kedagi, kelle poole pöörduda. Ma mõistsin, et olen kaotanud töö ja elustiili tõttu palju sõpru, sest mul ei ole olnud nende jaoks aega.

Täisväärtuslik elu tähendab rohkem kui ainult tööd. Vaimse tervise hoidmiseks on vaja häid suhteid, piisavalt und ja puhkeaega, tasakaalustatud toitu ja liikumist ning kogeda meeldivaid emotsioone. Noorena võib tunduda, et pikad töötunnid on investeering tulevikku, kuid tehes seda vaimse tervise arvelt, ei pruugi enam hiljem olla millessegi investeerida. Tänastest valikutest sõltub, milline on elu 70.–80. eluaastates ning seetõttu on meeldiv näha, et vaimset tervist ja töö- ja eraelu tasakaalu väärtustatakse ühiskonnas aina rohkem, ka juhtide tasandil.

Edukas karjäär nõuab tasakaalu

Eelnev ei tähenda, et karjääritegemine oleks halb. Oma tööalase kompetentsi tõstmine ja eesmärkide saavutamine on samuti olulised nii eneseteostuseks kui ka iseseisvuse toetamiseks, ent edu saavutatakse tasakaalu leidmisega. Üht eluvaldkonda ei tohiks isoleerida teisest, sest põrumine ühes tähendab tihtipeale põrumist ka teises. Ehk siis – kui peresuhted on korras, läheb ka tööl hästi ning kui tööl sujub, mõjub see positiivselt ka eraelule. Keegi meist ei saa elada kõrge eani ja olla õnnelik ainult töötades.

Karjäär kujutab tervikut ja kestlikkust meie elus ehk edukas on see, kes oskab tööd ja eraelu tasakaalus hoida ning mõlemat võrdselt väärtustada. Ainult siis on võimalik inimesena areneda ja eesmärke saavutada nii, et sihini jõudes on oma võite võimalik ka kellegagi jagada.

Vaimsest tervisest vaikiti aastaid, praeguseks on aga kahetsusväärselt tunda, et inimestel on tekkinud sellest teatav küllastumus. Vaatamata sellele on tarvis jätka ka tööandjatel vaimsest tervisest rääkimist ning mitte võtta seda kui trendi. Kõigil meil on vaja hoolitseda oma vaimsuse eest.