Suurtükiväelased said liikursuurtüki K9 laskmistel esimesed tuleristsed

Foto: Marina Loštšina

Laupäeval said kaitseväe keskpolügoonil liikursuurtüki K9 laskmistel käe valgeks ja näole kolm teenistuse esimese tuleülesande sooritamist sümboliseerivad traditsioonilist triipu tulepatarei ajateenijad ja ümberõppes olevad reservväelased.

„Sõdurite ja reservväelaste sooritusega jäin rahule. Oli veidike kahju tulejuhtidest – relvameeskonnad näitasid väga head tulemust, tuli oli kas sihtmärgis või mõjuv ning ei olnud ühtegi korda, kus tulejuhid oleksid tahtnud tulekorrektuure teha,“ ütles tulepatarei ülem major Kaspar Põder. „Protseduurilised asjad olid sõduritel laskmisteks päris hästi selged. Kuid laskmised lisavad teadmistesse uue dimensiooni, mis tekib laskemoona lisamisel. Ehk kõik nüansid, mis tekivad relva laskmisel ning mida saab sõdur kogeda vaid laskmise käigus – masin liigub natuke paigast ära, veereb tagasi, süsteemi hoiatused, mis tulevad kui meeskond unustab mõne liigutuse teha.“

Esimeste laskmiste puhul kontrollivad meeskondade tegevust tegevväelastest instruktorid, kuid juba mõne aja pärast peavad meeskonnana tegutsevad ajateenijad näitama oma professionaalsust ja vilumust tegutsedes iseseisvalt.

Liikursuurtüki K9 meeskonna ülema reamees Jass Kiisleri sõnul olid sõdurid laskmisteks valmis: „Meeskonnatööga jäin rahule – olime seda asja õppinud ja drillinud kõvasti, igaüks täitis oma rolli väga hästi ning minult tulevad ainult kiidusõnad. Eks masin vajab veel õppimist ja harjutamist, aga usun, et järgmistel laskmistel tunneme ennast juba palju enesekindlamalt.“

Kui ajateenijate puhul eelnes laskeharjutusele üle kolme kuu pikkune liikursuurtüki baaskursus koos erialakursustega, siis laskmisel osalenud reservväelased said oma oskusi täiendada kiirkorras ümberõppel, mis toimus eelmise aasta detsembris.

„Ajateenistuses olin 2010. aastal, toona olin arvutaja. Siin laskmistel sain täita nii sihturi kui ka abisihturi rolli. Väga uhke tunne oli nii siis, kui pataljonist helistati ja uuriti kas ma oleksin nõus uue relvasüsteemi väljaõpet saama ja aktiivset reservteenistust jätkama kui ka täna, kui me saime taas meeskonnana head tulemust näidata,“ ütles reamees Raiko Kaasik.

„Reservväelaste integreerimine laskmistesse saab olema üks tähtsamaid eesmärke ka tulevikus. Et hoida neid kursis üksuse arengutega, arendada nende oskusi ja et mehed, kes vajadusel koos välja sõidavad, tunneksid üksteist,“ ütles major Põder.

Liikursuurtükid K9 Kõu on suure läbimisvõimega, roomikutel, hea soomuskaitsega ja suure tulejõuga. Relvasüsteemide eluiga on 45 aastat, mis tähendab, et Eesti suurtükiväelased saavad neid relvasüsteeme kasutada veel vähemal 30 aastat.

Kuna liikursuurtükid on soomustatud ning iseliikuvad, tõstab see suurtükimeeskonna kaitstust ning võimaldab kiiremat manööverdamist, mis suurendab hukukindlust ja tulejõudu. Relvasüsteem on lihtne ja töökindel, sobilik kasutamiseks ka nii ajateenijatele kui reservväelastele.