"Nad uurivad, kas kiriku seintel olevate krohvikihtide all on joonistusi, maalinguid või muud taolist. Sellega, mis nad leiavad, panustavad nad Eesti kirikute arhitektuuri- ja ajalukku, dokumeteerides millised kirikud keskajal tegelikult välja võisid näha," selgitas Järva-Madise koguduse õpetaja Jane Vain.
Muisnuskaitseameti teatel on uuringute käigus on välja tulnud maalingud (marmoreering võidukaarel, dekoratiivsed raamistused akende ümber ning kontuurjooned võlviroiete ümber), mis pärinevad üsna tõenäoliselt baroki ajastust. Tegemist on unikaalse leiuga, kuna Eesti kirikute interjööridest on samast ajastust maalinguleide tulnud välja üsna vähe.