Saada vihje

Rait Pihelgas: Pakendite kogumine on loomulik osa korraldatud jäätmeveost

Rait Pihelgas.
Rait Pihelgas. Foto: Dmitri Kotjuh

Err.ee avaldas 26. juulil uudise «Riik plaanib pakendijäätmete konteinerid inimesele lähemale tuua». Rõõm on lugeda, et pakendite kogumise süsteemi hakatakse reformima. Pakendite kogumise praegune korraldus pole kindlasti logistiliselt ja majanduslikult tõhus ja inimestele üheselt arusaadav.

Lisaks toimub pakendite uuesti materjalina ringlusse suunamine väheses mahus. Pakendite kogumise ja käitlemise korralduse probleemid ning tegevuste mittevastavus riigi ja inimese ootustele on juba aastaid olnud kõigile teada. Viimane aeg on muutused ellu viia.

Olmeliste jäätmete kogumise ja käitlemise korralduses on vastutav roll kohalikul omavalitsusel. Pakendijäätmed on üks jäätmeliik muude olmejäätmete (toidujäätmed, paber ja kartong, segaolmejäätmed) kõrval, mida tekivad inimesed kodus ja suures mahus.

Võib isegi öelda, et pakendijäätmed on muutunud oma püsiva ja suure tekkemahu tõttu jäätmeliigiks number üks. Just seetõttu on vältimatu rakendada uus lähenemine nii pakendite kogumisele kui edasisele käitlemisele. Korraldatud jäätmevedu on ja jääb parimaks lahenduseks, mille kestel peab hakkama toimuma segapakendi ja klaaspakendi eraldi kogumine ning see peab olema kõigile kohustuslik.

Selleks et pakendite kogumine ja nende hilisema väärindamise korraldus oleks efektiivne, arusaadav ja läbipaistev, andmete usaldusväärsusest rääkimata, ei piisa üksnes pakendite liitmisest korraldatud jäätmeveoga.

Olen seisukohal, et muudatus peab tulema ka õigustatud ja kohustatud isikute rollides. Pakendiseadus paneb pakendite kogumise ja ringlusse võtu ülesande pakendite taaskasutusorganisatsioonidele, keda Eestis on kolm. Nimetatud eraõiguslikud organisatsioonid on oma tegevuste fookuse suunanud kasumlikkusele miinimumnõuete täitmise kaudu ega ole kohustatud arvestama kõikide nende eesmärkidega, mida kohalikud omavalitsused ja ka riik soovivad jäätmevaldkonnas saavutada.

Samuti puuduvad omavalitsustel õiguslikud meetmed, millega organisatsioone koostööle suunata. Ei ole vale öelda, et pakendite kogumisel ja töötlemisel on esikohal kitsas erahuvi, mitte riigi ja inimeste huvid. Selline olukord ongi toonud Eesti riigi olukorrani, kus pakendite kogumise korraldus ja käitlemine lonkab tugevalt mõlemat jalga ning riigile terendavad Euroopa Liidu ettekirjutused ja miljonitesse ulatuvad rahasanktsioonid seoses olmejäätmete ringlusse võtu taseme mittetäitmise tõttu.

Eesti jäätmehoolduskeskus on 25 omavalitsuse koostööorganisatsioon, kelle eesmärk on viia oma liikmete jäätmehooldus uuele, kestlikule tasemele, mis pakub elanikele väärtust ja täidab riigi eesmärke. Oleme juba aastaid pidanud vajalikuks muuta pakendijäätmete kogumine korraldatud jäätmeveos kohustuslikuks kõikidele elanikele, sest selline lahendus on just elanike endi huvides.

Kogudes pakendijäätmeid eraldi, väheneb segaolmejäätmete kogus, mis omakorda võimaldab vähendada segaolmejäätme mahutite tühjendamise sagedust ja seeläbi säästa raha. Mis peamine, pakendite puhul kehtib laiendatud tootjavastutuse põhimõte ehk pakendite käitlemise kulusid ei kanna elanikud, vaid pakendatud kaupade turustajad.

Jah, elanikud maksavad kaupa ostes pakendi käitlemise kulu kinni, kuid seda enam puudub põhjus, miks peaks see­sama elanik veel korra maksma pakendi käitlemise eest.

Oleme esimesena Eestis sõlminud kolme taaskasutusorganisatsiooniga koostööleppe, mille alusel toimub korraldatud jäätmeveo kestel koguta­vate pakendite ja kulude jaotamine organisatsioonide vahel. Ja viiakse ellu avaliku kogumisvõrgu likvideerimine. Usun, et need kokkulepped on avanud uue peatüki Eesti jäätmevaldkonnas ning võimaldavad asuda pakendjäätmeid koguma mahus ja kvaliteedis, mida varem nähtud pole. Samuti annavad sisu edasistele reformidele. Pakendite kogumise ja käitlemise korraldus vajab väärtuspõhiseid uuendusi.

Väärtusteks on tegevuste arusaadavus, ühetaolisus, ökonoomsus, kulupõhisus, kontrollitavus ja mis peamine, eesmärgistatud tulemuste saavutamine. Kõike seda saab pakkuda korraldatud jäätmeveo mudel. Kohalik omavalitsuse on keskne isik ja vastutaja selles, et ka pakendijäätmed oleksid võimalikult suures ja kvaliteetses mahus kokku kogutud ja seejärel antud edasi õigustatud isikutele kes kannavad tegevusega seotud kulud. Veelgi enam, kohalik omavalitsus saab hangete, vajadusel ka investeeringute kaudu astuda sammu veelgi kaugemale: väljastada taaskasutusorganisatsioonidele tõendi selle kohta, et neile on vajalikus koguses pakendeid kokku kogutud, ringlusse suunatud ja jäägid energeetiliselt taaskasutatud. Tegemist oleks mugava ja organisatsioonidega kokku lepitud tingimuste alusel toimiva täisteenusega.

Kohalike omavalitsuste koostöö ja sellest tekkiv mastaabiefekt võimaldab pakendijäätmete puhul saavutada soovitud tulemusi isegi odavamalt, kui on taaskasutusorganisatsioonide praegune kulubaas. See on mõte, mida soovitan kõikidel pooltel tõsiselt kaaluda.

Tunnustan kliimaministeeriumi, kes on alustanud ammu aegunud pakendite kogumise süsteemi muutmist, ja loodan, et usaldatakse kohaliku omavalitsust antud valdkonna arendamisel. Eesti jäätmehooldus­keskus näeb sellises omavalitsuskeskses tegevusmudelis palju väärtusi, mis aitavad tuua Eesti välja sellest madalseisust, kus me praegu olmejäätmete ringlusse võtuga oleme. On ainulaadne võimalus muuta jäätmehooldus edulooks, mis toetab ja saavutab jäätmevaldkonna rohe- ja ringmajanduse eesmärke ning on eeskujuks teistele.

Kommentaarid
Tagasi üles