Maailmakoristuspäev kutsub koristama kodukanti, kalmistuid ja randu

Maailmakoristuspäeval osaleb igal aastal tuhandeid inimesi. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kuus aastat tagasi eestlaste eestvedamisel ellu kutsutud üleilmne kodanikualgatus Maailmakoristuspäev tuletab meelde, et keskkonnateadlikkus, sealhulgas teadmine tarbimisest ning prügimajandusest, on ühiskonnas aastatega kasvanud, kuid probleem on endiselt lahendusjärgus.  Maailmakoristuspäev toimub tänavu 16. septembril ning kõiki eestimaalasi oodatakse taas koristama.

Mullu võttis kodanikualgatusest osa ligi 50 000 eestlast ja 14,5 miljon inimest üle ilma. “Oleme kaasanud inimesi lasteaiast ülikoolini, ettevõtteid ja kogukondi. Maailmakoristuspäev on eelkõige ennetustöö,” märkis Eesti aktsiooni eestvedaja Elike Saviorg, kelle jutu järgi on siiani umbes 90% Eesti kõikidest koristajatest moodustanud lapsed ja noored.

Iga koristuspäeva eel tõuseb päevakorda küsimus: kui kaua me koristame? Vastust otsides tuleb tõdeda, et hoogtöö korras koristamine iseenesest ei ole lahendus, vaid tähtis meeldetuletus. “Rõõm on näha, et soov kodukanti hoida ja korrastada ei ole enam haruldus,” möönab Saviorg.

Koristust saab läbi viia nii üksi kui väikese või suurema seltskonnaga, kaasates tegevusse kasvõi terve kogukonna ja sõprusseltsi.

Sel aastal pöörab Maailmakoristuspäev varasemast rohkem tähelepanu Läänemerele ja meie pikale rannajoonele ning meile kõigile ääretult olulistele paikadele – kalmistutele. Seetõttu utsitavad eestvedajad talgulisi korraldama koristusi ka surnuaias ja ranndandes ning muude veekogude ääres.

“Oleme varem rääkinud eri jäätmeliikidest, sellistestki, mis tihti prügina ei seostu. Näiteks suitsukonidest. Tänavu on taoliseks prügiks plastist kalmuküünlad, mida vedeleb maas ja looduses nii kalmistutel kui surnuaedade servades uskumatutes kogustes” tutvustab Eesti Maailmakoristuspäeva eestvedaja Elike Saviorg siiani liialt vähe tähelepanu saanud kalmuküünla murest jäätmete maailmas.

Nii teeb Maailmakoristuspäev koostööd hauaplatside hooldus- ja renoveerimisteenuseid pakkuva ettevõttega Gratitude Services, kes on selles valdkonnas tegutsenud juba viimased neli aastat.

“Kutsume kõiki eestlasi üles koristama meie kalmistuid ja kirikute ümbrust. Eestis viiakse aastas kalmistutele sadu tuhandeid plastküünlaid, mis jäävad tihtipeale pooltühjana kalmistutele vedelema või tassivad need linnud ümbruskonda laiali. Samuti visatakse paljudes kohtades plastjäätmeid lihtsalt aia taha või selleks mitte ettenähtud kohtadesse,” selgitab probleemi ulatust Gratitude Services kaasasutaja Gerli Palgi. Lisaks jõuavad sageli need lagunematud plastist topsid tuulega teepervedele või metsa alla.

Kalmistukoristusi tuleb ka Järvamaal. Näiteks on "Kalmistud puhtaks!" talgud juba välja hõigatud  Järva-Madise vanal ehk Maraka kalmistul, kus on põhitööks müüri võsast puhastamine. 

Koristuspäeval võib iga inimene leida endale ka lihtsalt südamelähedase paiga ja selle prügist puhtaks teha. Igasugune panus on tähtis ja vajalik. Igal aastal on tuhanded eestlased noppinud linnatänavatelt, metsast, randadelt ja mujalt tonnide viisi prahti. Käiste üles käärimine ja koristamine on aga parim viis mõelda korra läbi oma harjumused, valikud ning elustiil. 

2023. aasta Maailmakoristuspäeva rannakoristused said alguse juba suvel. 16. septembril aga tulevad kümned tuhanded eestlased välja, et kõik koos Maailmakoristuspäeval oma kodupaigad puhtaks kraamida. Maailmakoristusele saab registreeruda  maailmakoristus.ee kodulehel, samuti saab veebilehel registreerida avaliku koristuspaiga või -aktsiooni.