Muuseum pühendas ringhäälingu rajajale välinäituse

Friedrich-Alfred Olbrei. Foto: Eesti Ringhäälingumuuseumi fotokogu

Ringhäälingumuuseum avas riigi ringhäälingu rajaja Friedrich-Alfred Olbrei 130. sünniaastapäevaks välinäituse. 

Friedrich Alfred Olbrei (30.08.1893 - 25.03.1972) oli Eesti Vabariigi elukutseline sõjaväelane koloneli aukraadis. Ta lõpetas Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi ja õppis aastatel 1915-1916 Riia Polütehnikumi mehaanika osakonnas. 1916 mobiliseeriti Vene armeesse. Lõpetas Peterburis elektrotehnika ja raadiotelegraafia kursused ning nimetati inseneriväe nooremaks allohvitseriks. 1917. aastal sooritas ta eksternina Peterburi Nikolai inseneride kooli juures inseneriväe ohvitseri eksamid, 1918. aastal lõpetas lendurvaatlejana Jevpatoria sõjaväelendurite kooli ja 24.veebruaril 1918. aastal lahkus Vene sõjaväest.

5. märtsil 1918. aastal alustas Olbrei teenistust Eesti diviisi staabis, 16. novembril Eesti rahvaväes ning 21. novembril 1918 nimetas Eesti ajutise valitsuse sõjaminister ta Tallinna sädetelegraafijaama ülemaks.

1919 - 1920 oli Olbrei sädetelegraafi valitsuse ja sõjaväe sädetelegraafi ülem, 1920 - 1924 sädetelegraafi roodu/kompanii ülem, 1924 - 1925 sidepataljoni raadiokompanii ülem, 1926 - 1933 kaitseväe ühendatud õppeasutuste õppetöökodade ülem ja 1933 - 1934 sidepataljoni ülem.

1923 - 1925 õppis ta stipendiaadina Prantsusmaal Toulouse´i Ülikooli elektrotehnika instituudis, sai elektriinseneri kutse. 1926 - 1933 oli kaitseväe ühendatud õppeasutuse lektor ja kõrgema sõjakooli õppejõud ning inseneriväe eriala juhataja.

Aastast 1927 sai Olbreist aga osaühingu Raadio-ringhääling juhatuse liige ja tehniline nõustaja. 1934 - 1940 määrati ta Riigi Ringhäälingu juhatajaks.

Tema eestvõttel ja osalusel asutati riigi ringhäälingu raadiolabor ja töökojad, soetati esimesed salvestusseadmed ja pandi alus heliarhiivile, rajati Türile Euroopa moodsaima mastantenniga raadiosaatejaam ja maale raadiokuulamise hõlbustamiseks rohkem kui 300 akulaadimispunkti. Tema algatusel valmis Baltimaade esimene reportaažibuss „Hõbehall“, hangiti Eestisse esimeste seas maailmas magnetofonid ja alustati raadioomaja ehitamist.

21. augustil 1940 vabastati Olbrei ametist. 1940 - 1941 töötas ta sidevalitsuse raadiokeskuse peainsenerina.

Friedrich-Alfred Olbrei oli osaühingu Raadio-elektrotehnika tehas (RET, mis alustas tegevust 1935) üks asutajaid ja juhatuse liige nõukogude okupatsiooni alguseni.

9. augustil 1941 sai ta aga reservpolkovnikuna mobilisatsioonikutse. Oli Ivdelis mangaanikaevanuse laojuhataja, Eesti laskurdiviisi sideülem ja 1942 - 1944 Tjumeni sõjakooli sideala õppejõud.

1944. aastal vangistati Olbrei süüdistatuna spionaažis ja vandenõu-osaluses. ta oli vangilaagris Kuibõševi oblastis ja töötas laagrihaiglas röntgenitehnikuna.

Vabanemise järel 1951. aastal saadeti Olbrei asumisele Krasnojarski kraisse. 1956. aastal vabanes asumiselt ja naasis Eestisse. 1957. aastal ta rehabiliteeriti ja taastati tema kodanikuõigused ja sõjaväeline auaste.

Sealt edasi töötas ta vabariikliku röntgenoloogiajaama ja tervishoiuministeeriumi arstiriistade töökoja juhatajana. 1963 - 1972 oli tehnilise informatsiooni keskbüroo tehnikateabe ja patendiekspert.

Ringhäälingumuuseumi näitus meenutab andekat inseneri ja raadiomeest, kes oma tegevusega mõjutas põhjapanevalt tehnilise hariduse, ringhäälingu ning raadiotööstuse arengut Eestis.

Näituse fotod pärinevad rahvusarhiivi, Eesti teatri- ja muusikamuuseumi, Eesti sõjamuuseumi ja Eesti ringhäälingumuuseumi kogudest ning Aina Palmi arhiivist.