Neljapäevase Järva Teataja tutvustus

Copy
Foto: Järva Teataja

Neljapäevane Järva Teataja kirjutab:

* Pärast aastatepikkust kavandamist, projekteerimist, ehitus- ja installatsioonitöid jõudis E-Piima uus Paide juustutööstus olulise verstapostini. Äsja valmis päris esimene oma juust.

* Kuigi 1. september on alles homme, oli uue kooliaasta esimene avaaktus juba eile. Ennelõunal kogunes ligi paarsada Paide gümnaasiumi õpilast kooli aulasse, et anda algavale õppeaastale hoogu. Paide gümnaasiumi koolijuht Margo Sootla on rahul, et tänavu alustab kümnendat klassi 70 õpilast. Varem pole kooliperega nii palju õpilasi liitunud. «Varem olime nii-öelda alustav kool, kuid see näitab, et meid usaldatakse järjest rohkem,» sõnas ta. Paide gümnaasiumis õpib nüüd paarsada last, kuid majas on ruumi 250 õppurile. Sootla selgitas, et kooliperet tahavad nad suurendada tasa ja targu ega pinguta selle nimel, et maja viimse kohani kohe täis saada.

* Järvamaa ühistranspordikeskus teatab, et tihendab kontrolli sõidupileti või õigemini küll ühiskaardi valideerimise üle. Muret teeb, et sõitjad alati ei taju, et sõidu registreerimisest sõltub liinivõrgu rahastus ja oluliste liinide säilimine maakonnas.

* Järva vallavolikogu arutas viimasel istungil eelnõud, mis võtab volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste hüvitise 1. jaanuarist poole väiksemaks juhul, kui nad ei viibi koosolekutel kohapeal, vaid teevad seda veebi vahendusel. Samamoodi on kavas talitada vallavolinike ja komisjonide liikmete hüvitisega.

* Valitsusliit kavandab suurt kutsehariduse reformi. Ühe suurema muudatusena peaks õpe kutsekeskhariduses kestma neli aastat. Tulevikus on kavas tõsta koolikohustus 18. eluaastani, mistõttu on kutsehariduse reformi eesmärk pakkuda noortele edasiõppimiseks rohkem valikuid. Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin ütles, et neljale õppeaastale üleminek ei puuduta kõiki õppekavasid ja erialasid. Küll leidis ta, et osal kutsehariduse õppekavadel oleks üldainete mahu suurendamine omal kohal. «Näiteks logistika- ja ehitusvaldkonnas, samuti suuresti põllumajanduses on kõrgkooli suundudes plussiks, kui noor on õppinud enne seda kutsekoolis, omab ettekujutust ja on oma käega proovinud, millega on tegemist,» põhjendas­ Oselin.

* Ranitsatoetuse ehk esimesse klassi mineva lapse toetuse suurus on Eestis omavalitsuseti väga erinev. Kui pealinn Tallinn toetab esimest korda kooli minejaid 320 euroga ja üks riigi väiksemaid omavalitsusi, Setomaa vald, 300 euroga, siis Harjumaal Saku vallas puudub ranitsatoetus üldse. Järvamaa omavalitsustest suurimat, 200 euro suurust ranitsatoetust maksab Paide linnavalitsus. Sama suur või suurem on toetus vähem kui veerandis Eesti omavalitsustes.

Märksõnad

Tagasi üles