Sotsiaalkomisjon kiitis heaks eelnõu algatamise, et tööandjad saaks rasedatele maksta vabatahtlikku haigushüvitist

Ema toitumine raseduse ajal on eriti märkimisväärne tegur seetõttu, et toitumisharjumused on muudetavad, ning seepärast, et nii enne rasedust kui ka raseduse ajal on toitumine oluline ennetav meede mitmesugustele probleemidele Foto: Pexels

Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas erakorralisel istungil toetada seaduseelnõu algatamist, mis võimaldab tööandjal maksta sotsiaalmaksuvabalt rasedale töötajale vabatahtlikku haigushüvitist. Samuti laieneb see maksusoodustus rasedatele füüsilisest isikust ettevõtjatele.

Algatus tugineb õiguskantsleri ettepanekule. Komisjoni juhi Õnne Pillaku sõnul nõustus komisjon juba kevadel, et haigestunud rasedaid tuleks kohelda võrdselt kõigi teistega. „Praegune ebaõiglus tuleb likvideerida nii kiiresti kui võimalik – soovime võimalusel seadusemuudatused viirushooaja alguseks vastu võtta,“ lausus ta. „Kui lapseootel naine jääb haigeks, siis on ainuõige, et ta jääb koju ennast ravima ning kui tema tööandjal on võimalik hüvitada talle töötasu ja haigushüvitise vahe, siis peab see olema lubatud,“ sõnas Pillak.

Komisjoni aseesimees Riina Solman sõnas, et peresid tuleb igakülgselt toetada. „Lapseootel emadele paremate tingimuste loomine, et lapse kandmise aeg oleks võimalikult murevaba, on elementaarne riigipoolne pingutus. Kõik, mida Eesti riik laste ja perede jaoks teha saab, on kahaneva sündivusega väikeriigi jaoks äärmiselt oluline,“ märkis Solman.

Töötaja haigestumise korral tagab talle esialgu asendussissetuleku tööandja ja seejärel Tervisekassa. Tööandja peab praegu maksma töötajale 2.−5. ja alates 1. juulist 4.−8. haiguspäeva eest kohustuslikku haigushüvitist, mis moodustab 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust. Lisaks on tööandjal võimalik kuni kohustusliku hüvitise maksmise perioodi lõpuni maksta maksuvabalt vabatahtlikku hüvitist, et töötajal säiliks sel ajal keskmine töötasu.

Raseduseaegse haigestumise või vigastuse tõttu tööst vabastatud naisele ei võimalda seadus aga tööandja vabatahtlikku haigushüvitist maksta. Seetõttu võib raseda asendussissetulek olla väiksem kui teistel töötajatel, kellele säilitatakse keskmine sissetulek. Rasedale maksab haigushüvitist Tervisekassa 70 protsendi ulatuses tema eelmise kalendriaasta keskmisest tulust.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on sätted, mis ei taga rasedale töötajale haigestumise korral teiste töötajatega vähemalt samaväärset õigust asendussissetulekule, põhiseadusega vastuolus. Mais tegi ta Riigikogule ettepaneku viia sotsiaalmaksuseaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja ravikindlustuse seaduse vastavad sätted põhiseadusega kooskõlla, ettepanekut arutati Riigikogu täiskogus ning ettepaneku leidis toetust. Sotsiaalkomisjon algatab sotsiaalmaksuseaduse §3 täiendamise seaduse Riigikogu sügisistungjärgu alguses.