Muuseumi uus näitus vaatleb, kuidas on kunstnike suhtumine keskkonda ajas muutunud

Kunstimuuseumis on alati palju rahvast. Foto: Peeter Langovits / Postimees

15. septembrist Kadrioru kunstimuuseumis avanev näitus „Kohanemise kunst“ uurib, kuidas me harjumispäraselt tajume, tõlgendame ja väärtustame looduskeskkondi ning kaasliike.

Näitusel osalevad kunstnikud on Sophie Durand, Elo-Reet Järv, Sandra Kosorotova, Kärt Ojavee, Uku Sepsivart, Denisa Štefanigová, Paco Ulman ja Kristina Õllek. Näituse on kureerinud Madli Ehasalu ja Triin Metsla.

Näitus vaatleb kaasaegsete kunstnike lähenemisviise looduse väärtustamisel ning ökoesteetikast tärganud looduse de-estetiseerimist. Näituseruumides nihestatakse inimese ja looduskeskkonna vahelisi piire kunsti abil, kaasates nii kriitilisi kaasaegseid kunstnikke kui ka teoseid Eesti Kunstimuuseumi kogudest, mis räägivad kaasa liigirikkuse, mitmekesisuse, kaasliikide, sõltuvussuhete, ökoärevuse ja jätkusuutlikkuse mõistekimpude all.

„Uus aeg vajab uut teadlikkust, täpsemalt ökoloogilist teadlikkust. See võib tunduda mõnevõrra hirmutav, kuid neid mõtteid ja tundeid ei ole võimalik eirata – meil tuleb kohaneda. Nende mõtete keskel saame teadlikuks endast kui liigist ning meie liikide ülestest tegudest, millel on pöördumatu mõju eluskeskkonnale,“ märgivad näituse kuraatorid Madli Ehasalu ja Triin Metsla.

Astudes dialoogi Eesti Kunstimuuseumi vanade meistrite teostega pakuvad kaasaegsed kunstnikud vaatajale mõtteainet, milline looduskeskkond ümbritses inimest erinevatel sajanditel, kuidas on kunstnikud suhtunud keskkonda ning kuidas on see suhe teisenenud muutuvates keskkonnatingimustes. Mitmed tõlgendused tõukuvadki kunstniku suhtumisest tarbimisse ja materjalikasutusse, soovides leida helgemaid tulevikustsenaariume.

Näitus on valminud ka tegijate enda kohanemisel: kõik teosed ja kujunduslikud elemendid on varem olemas olnud või osaliselt mugandatud, taasavastatud ning paigutatud uude keskkonda. Üks näituse eesmärkidest on mõelda ka kestlikuma kureerimise peale: vähene kulu ja tootlikkus, olemasolevad teosed ja aeglane transport.

Avamisel esitleb Johhan Rosenberg näituse teemast sündinud skulpturaalse performance’i „Kohanemine 360°le“, mis kasvab välja otse müüdi südamest. Publiku silme ees elustuvad Kadrioru lossi laemaalil olevad legendid Ovidiuse „Metarmorfoosidest“.

Näitus on osa Eesti Kunstimuuseumi tegevuskavast „Roheline muuseum“ ning jätkab Kumu kunstimuuseumi näituse „Kunst antropotseeni ajastul“ tõstatatud teemade ja probleemide uurimist.

Näitusega kaasnevad publiku- ja haridusprogrammid. Näitus on avatud 3. märtsini 2024.

Kuraatorid: Madli Ehasalu, Triin Metsla

Kujundaja: Siim Karro

Graafiline disain: Tuuli Aule

Näituse meeskond: Richard Adang, Anu Allikvee, Aleksander Meresaar, Aleksandra Murre, Kerttu Männiste, Kaidi Saavan, Laura Tahk, Madli Valk

Haridusprogrammid: Ilona Kroon, Eneli Raal, Berta Vahtra