Algab kollektiivide registreerumine 2025. aasta laulu- ja tantsupeole ning rahvamuusikapeole

Laulupidu. Foto: Taavi Sepp

Alates sellest nädalast saavad end kirja panna kõik kollektiivid, kes soovivad osa võtta XXVIII laulu- ja XXI tantsupeost ning rahvamuusikapeost. Registreerumine suurpeole kestab kuni 15. oktoobrini. Kuni septembri lõpuni on laulu- ja tantsupeo protsessis osalevatel kollektiividel võimalik taotleda toetust selleks loodud riiklikust toetusprogrammist.

Kollektiivid saavad end laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapeole kirja panna tavapäraselt laulu- ja tantsupeo elektroonilises registris aadressil: register.laulupidu.ee. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla rõhutab, et eriti tasuks registreerumisega kiirustada just uutel kollektiividel, kes varem ei ole laulu- ja tantsupeol osalenud. „Kuna toetuse taotlemise eelduseks on osalemine laulu- ja tantsupeo protsessis, tuleks uutel kollektiividel end kirja panna kindlasti enne 30. septembrit, mil toetusprogrammi taotluste vastuvõtt lõpeb, sest ainult nii on ka uutel tulijatel võimalik taotleda toetust, mida saab kasutada näiteks nootide või tantsukirjelduste soetamiseks,“ selgitab Toomla.

XXVIII laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul olid üldlaulupeo kava koostamise aluseks kolm olulist märksõna – murded, murdumine ja aeg. Esimese päeva kava iseloomustab Heli sõnadega „hästi tasakaalus“. Repertuaar on kunstilise juhi sõnul üles ehitatud selliselt, et kõik murdepiirkonnad oleksid esindatud. Teise päeva kavas olevad laulud räägivad laulmise jõust ja väest. Iga liigi repertuaarist leiab ka teoseid, mis seostuvad murrete, murdumise ja aja teemaga ning kindlasti on selles ka mõni murdekeelne pala. Laval on kõik tavapärased kooriliigid alates mudilastest ja lõpetades segakooridega. Loomulikult on esindatud ka sümfoonia- ja puhkpilliorkestrid.

XXI tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann ütleb, et lähtuvalt XXI tantsupeo lavastuslikust kontseptsioonist on sel korral suurimaks uudiseks varasemast erinev lähenemine rühmaliikide jaotusele. Eesti on jagatud erinevateks piirkondadeks ja tantsijate peole kandideerimine toimub seekord piirkonnapõhiselt. „Seega moodustuvad tantsupeo liigid lisaks traditsioonilistele üle-eestilistele liikidele ka piirkonnapõhiselt,“ rõhutab Reimann ning lisab: „Loodame, et selline muudatus tugevdab kogukonna ühtekuuluvustunnet. Piirkonniti ollakse ühise eesmärgi nimel väljas ja iga tantsija jaoks on seega oluline, et just tema piirkond säraks ja silma paistaks. See on samuti hea võimalus välja tuua paikkondlikke erisusi nii tantsus, muusikas kui ka rahvarõiva eripäras,“ ütleb pealavastaja.

Rahvamuusikapeo üldjuht Helin Pihlap innustab peole registreeruma nii ansambleid kui ka üksikuid pillimehi. „2025. aastal toimuval rahvamuusikapeol on palju uut ja põnevat – peol esineb kaheksa pilliliiki, nende hulgas esimest korda oma liigina ka mandoliinid, karmoškad ja hiiu kandled. Iga liigi kavas on lugu solistiga, kelleks on selle pilli tõeline meister ja kogukonna vedaja. Esmakordselt on kavas ka ühine algus- ja lõpunumber, mis ühendavad peolisi ning pakuvad ka publikule võimalust kaasa lüüa,“ räägib üldjuht järgmise rahvamuusikapeo plaanidest.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole saab registreeruda elektroonilises registris aadressil https://register.laulupidu.ee/ . Registeerumine lõpeb 15. oktoobril 2023.

Lisainfot registreerumise kohta saab veebilehelt aadressil laulupidu.ee

Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusprogrammi kohta on võimalik lugeda lisainfot veebilehelt aadressil https://sa.laulupidu.ee/toetusprogramm/. Toetusprogrammi taotlusvoor lõpeb 30. septembril 2023.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.– 6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.