OECD hariduse ülevaade toetab kutsehariduse reformi vajalikkust

Avatud talude päeval saab külastada ka Järvamaa kutsehariduskeskuse Särevere õppekohta. Kutsehariduskeskus on ettevõtmises osalenud varemgi ning toonud näitamiseks kohale isegi tanki. Juba mõnda aega saab kutsehariduskeskuses õppida soomustehnika tehniku-mehhaaniku eriala, kuid tõenäoliselt avatakse uus õppe­grupp alles järgmisel sügisel. Foto: Dmitri Kotjuh

Tänavune OECD hariduse statistiline lühiülevaade (Education at a Glance 2023, EAG) käsitleb Eesti haridussüsteemi olulisemaid näitajaid. Fookusesse on seekord seatud eri riikide kutsehariduse valdkonnad. Eesti andmed toetavad kutsehariduse uuenduste vajalikkust.

„Värske ülevaade näitab, et meie kutseharidus vajab muutusi. Valmistame ministeeriumis ette kutsehariduse reformi, et rakenduslikku haridusse suunduks senisest enam noori ning nende õppimisvalikud oleks avaramad. Praegu omandab 15% 15-19-aastastest noortest Eestis kutsekeskharidust, samas kui OECD keskmine on 23%,“ sõnas minister Kristina Kallas.

„Kavas on lähiajal laiendada põhikoolijärgsete õppekavade erialade valikut ning luua juurde 4-aastasi kutsekeskhariduse õppekavu, et lõpetajad saaksid paremad eeldused jätkata kõrgharidusõppes. Ka on kutsekooli vastuvõtmisel plaanis õppijate täiendav nõustamine ja pakutakse võimalust osaleda kutsevaliku õppes, et erialavalik oleks õppija huvidega kooskõlas ja väheneks õpingute katkestamine. Ka äsjane ülevaade näitas, et õppest väljalangemise vähendamisel ning noorte tööturule aitamisel on võtmeroll just paindlikel õpivalikutel kutsehariduses,“ ütles minister.

OECD ülevaatest selgub, et nii üld- kui kutsekeskharidus omandatakse Eestis enamasti 19-aastaselt, mis meid OECD riikidest eristab. Osades riikides varieerub kutsehariduse lõpetajate vanus, mis peegeldab teiste riikide kutsekeskhariduse õpiteede suuremat paindlikkust üldkeskharidusega võrreldes. Näiteks Leedus on lõpetajad vanuses 19-24, Islandil ja Iirimaal 19-25, Saksamaal 19-22 ning Norras 18-23. Meiega sarnasemad on Belgia, Slovakkia ja Itaalia.

Võrdluses OECD keskmisega on ka Eestis õpingute lõpetamise määr üldkeskhariduses märgavalt kõrgem kui kutsekeskhariduses. Kui keskhariduse lõpetab 93% õpilastest, siis kutsekeskhariduse lõpetajate osakaal on vaid 67%, mis omakorda rõhutab just kutsehariduse arendamise vajadust.

Keskhariduseta on tänapäeval tööturul raske hakkama saada. Eestis on 25-34-aastaseid keskhariduseta inimesi vaid 10%, mis on madalam kui OECD keskmine 14%. Meie lähiriikidest on vastav näitaja Lätis 11%, Leedus 6% ja Soomes 9%. Eestiga sarnane osakaal on Hollandis ja Austrias.

Nõudlus erinevate tööalaste oskuste järele muutub kiiresti ning seetõttu on üha tähtsam elukestev õpe ning tööalastest koolitustes osalevad eestlased rohkem kui OECD riikides keskmiselt. Eestis on viimase nelja nädala jooksul mitteformaalses tööalalases koolituses osalenud 10% 25‒64a kutsekeskharidusega või keskharidusjärgse haridusega inimestest, 10% üldkeskharidusega ja 23% kõrgharidusega inimestest. Võrdluseks on OECD riikides keskmiselt need näitajad 7%, 7% ja 14%.

Kõik OECD ja partnerriigid panustavad haridusse märkimisväärse osa oma sisemajanduskogutoodangust. Absoluutarvudes mõjutab hariduse rahastamist riikide sissetulekutase. Hariduse rahastamine on seotud nii ühiskonna jõukuse, õpilaste arvu, õpetajate palgataseme kui ka haridussüsteemi ülesehitusega. Eesti avaliku sektori hariduse kogukulutustest läheb kutseõppeasutustele ja üldkeskhariduse õppeasutustele võrdselt 6%, mis on madalam OECD keskmistest näitajatest, mis on vastavalt 10% ja 11%. Meie lähiriikidest on Eestiga võrreldavad Leedu andmed, kus kutseõppeasutustele läheb 4% ja üldkeskhariduse õppeasutustele 8%. Rahastuse jagunemine üld- ja kutsekeskharidustaseme õppe vahel sõltub mitmetest asjaoludest, nii kutseõppijate kui ka õppekavade arvust ning kutseõppe olulisusest keskharidustaseme õppes tervikuna.

Põhjaliku ülevaate andmetest leiab OECD statistikakogumikust Education at a Glance, mis avalikustatakse samaaegselt kõikides riikides.