/nginx/o/2012/03/23/1023514t1hd2b8.jpg)
Järvamaa muuseumis on kolmapäevani avatud Paides koolis käinud Eva Jänese maalide näitus. Ajasime sel puhul kunstnikuga veidi juttu.
Näitus tõi kunstniku lapsepõlvelinna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tere, Eva! Saime sinuga kokku Järvamaa muuseumi ees, sa oled siia välja pannud valiku oma uudisloomingust. Sul on ka varem Paides näitusi olnud. Elad praegu Tallinnas, aga kui oluline koht on sulle Paide?
Mu perekond tuli siia sõjaajal, sest meie Tallinna-kodu hävis märtsipommitamises. Õnneks ei mäleta ma sellest midagi, sest olin siis alla kaheaastane.
Minu lapsepõlv algas Paides, siin möödus ka mu varajane noorus. Ja et ema Alice Jänes jäigi siia elama kõrge vanuseni, olin minagi ikka Paidega seotud.
Elasime Rüütli ja Vainu tänava nurgal. Kui praegu neil tänavatel jalutan, tuleb meelde tolleaegne väga korralik heledatest paeplaatidest kõnnitee, mida elanikud hoolega pühkisid ja pesid ega lubanud ühelgi rohelisel kõrrekesel seal pead tõsta.
Käisin Paide keskkoolis. Talviti suusatasime ja mingil ajal oli meil moes nn kolme silla sõit. Tiirutasime oma Soome kelkudega ringiratast üle Reopalu, Sillaotsa ja Mündi silla. Suvel muidugi ujumine ja ka pioneerilaagri elu.