Laupäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Laupäevane Järva Teataja kirjutab:

*See oli eelmise aasta aprilli viimastel või pigem isegi mai esimestel tundidel, mil keegi tundmatu võttis relva, seadis sellele paika optilise sihiku, istus autosse ja tappis Türi–Väätsa tee ääres pesitsushooaja keskel kaheksa toonekurge.

Menetluse käigus laekus uurijatele omajagu infot võimalike linnutapjate kohta. Naabrid vihjasid naabritele, kahtluse alla seati kohalikke jahimehi ja ka teisi relvaomanikke. «Seda infot me ka kontrollisime, samuti tuli kohtu loal läbi otsida inimeste elukohti,» lausus Lääne ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maarja Germann. «Näiteks jõudis meieni info, et üks kohalik oli seoses alanud Ukraina sõjaga ostnud endale tulirelva, kuigi tal relvaluba polnud. Kui seda infot kontrollima mindi, siis tuvastati, et mehel oligi kodus ebaseaduslik relv. Alustati kriminaalmenetlust ja praegu on mees saanud süüdimõistva­ otsuse.»

Keskkonnaameti uurimisosakonna juhataja Rocco Ots sõnas, et koos politsei- ja piirivalveametiga oli juhtumi lahendamiseks loodud uurimisrühm ning koostöö ametkondade vahel sujus. «Prokurör pakkus nii politseile kui ka meie uurijatele palju tuge ning leidis seadusega lubatud võimalusi vihjete kontrolliks ja tõendite kogumiseks,» selgitas ta. «Selleks tuli teha kohtu loal kõneeristusi ja inimeste kodusid läbi otsida, inimesi üle kuulata ja ekspertiise teha. Sellele lisanduvad vestlused kümnete inimestega – uurimistoimiku paksus on umbes 200 lehekülge.»

Ots lisas, et vähemalt mingiks hetkeks võeti ümbruskonna inimestelt kontrolliks ära üle 30 relva. «Korduvalt vaatasime sündmuskoha üle, aga see viimane lõpp jäi tulemata,» lausus ta. «Vaevalt keegi arvas, et võtame tervelt külalt relvad ära ja saadame ekspertiisi – praegu tundub küll, et kõik, mida saime teha, on tehtud.»

*Juhtumeid, kui linna sattunu kohalikult uurides, kas kusagil on tualetti kasutamise võimalus, saab ebaleva vastuse, on ette tulnud ikka. Nii ütles Järva Teatajalegi seda muret kurtnud türilane, et suvel sai ta Türil kokku saksa abielupaariga, kel oli väike laps.

«Nende mureks oli avaliku WC leidmine, sest lapsel oli pissihäda. Kahjuks pidin neile ütlema, et linnas puudub avalik tualett. Mina ei tea, et selline koht oleks olemas. Seda kuuldes olid nad muidugi suures hämmingus. Soovitasin neil mõnda poodi astuda ja küsida sealt. Kui Türil puudub avalik tualett, siis on vallavalitsusel midagi tegemata ja märkamata jäänud,» lausus ta.

Paide avalik käimla avati kesklinnas Pitsakioski kõrval 2018. aastal, kuid enne seda polnud linnasüdames aastaid võimalik keha kergendada kusagil mujal kui ainult söögikohtades.

Naaberlinnas Türil on asjalood kehakergendusega olnud aastaid pehmelt öeldes kehvapoolsed. Kui loodus kutsub, siis esimest korda Türile sattunu on plindris, juhul kui ta ei viibi parasjagu just mõnes toitlustuskohas, kus WC on olemas.

*«Ma olen koristaja!» teatab Pille Pihlak (35) uhkelt silmade särades. Aasta alguses oma koristusettevõttele hoo sisse saanud noor naine on pärast algseid sügavaid kõhklusi ja kahtlemisi seal, kus ta olla tahab. Ta teeb tööd, mida armastab, ja ettevõttelgi läheb hästi.

Nii lähenebki Pihlak igale tööotsale naljatamisi motoga, mis tavalistel inimestel viimsegi motivatsiooni ära pühib: mida rohkem vajab tuba koristamist, seda ägedam. Kuigi ettevõtte ametlik nimi on Pipi Pihlaku OÜ, on see Facebookis veidi toredama nimega Pipi Koristab. Kuid see Pipi segasummasuvilast juba lugu ei pea.

*Järgmise nädala paaril päeval näeb Järvamaal pilti, mida siinmail pole kunagi nähtud. Sajad reservväelased võtavad õppusel «Ussisõnad» oma kontrolli alla maakonna elutähtsad objektid ja panevad liiklussõlmedesse välja kontrollpunktid.

Kaitseliidu Järva maleva pealik kolonelleitnant Kuido Pettai ütles, et täiendavasse maakaitsesse lisatud reservväelased on jõud, mis hakkabki sõjaajal Järvamaal tegutsema ja siin ülesandeid täitma: kaitsma elanikkonda ja taristut, tekitama kohapealset turvavõrku. «Need on teatud osas Järvamaaga seotud inimesed, kes olid jõudnud üldreservi ehk olid kunagi läbinud ajateenistuse, kuid sõjaaja ametikohale määratud enam polnud,» selgitas ta. «Õppusele tulijad on läbilõige ühiskonnast, nende seas on nii kunagisi sõjaväepolitseinikke, jala- ja suurtükiväelasi kui ka Scoutspataljonis teeninud inimesi.»

*Valetab see, kes väidab, et maratoni joosta on naljaasi. 42,195 kilomeetrit joostes läbida on tegelikult paras eneseületus ja kannatamine, kuid ometi leidub inimesi, kes seda harrastavad. Järva Teataja uuris kolmelt Järvamaa jooksumehelt Tallinna maratoni järel, milliste eesmärkidega nad rajale läksid ja mis tunded valdasid neid lõpujoont ületades.

Neist kõige kiirem oli rajal Raivo Raudsepp, kes läks lihtsalt oma vormi testima ja selgus, et see oli päris hea. Tõnis Tõnström jäi oma eesmärgi täitmisele küll alla, kuid sai hea õppetunni ning uue isikliku maratonirekordi. Alar Siemann oli aga viie ja poole tunni jooksjaile tempomeister ning aitas hulga jooksjaid edukalt lõpuni.

*Loomingulise duo PillerKaarl taha peituvad muusikud Pille-Riin Langeproon ja Karl Tipp on koos korraldanud festivale ja lastelaulude viktoriine. Nii ehk tundubki loogiline, et lastelauludest järgmine samm edasi on lasteraamat. Üks omamoodi juhus selle idee – kirjutada lasteraamat – Paidest pärit Karli sõnul mõlemale pähe istutaski.

Kirjutamiseni jõudsid noored eelmisel aastal pärast üht talvist jalutuskäiku Karli sünnilinnas. Talvine taevas oli imeilus ja parasjagu sadas õrna lund. Kõik see inspireeris, tööle hakkas fantaasia, et seal kõrgel-kõrgel asub Pilvemaa, kus elavad pilveelanikud Pilvid ja üks väike tüdruk Paula.

Et kõik huvilised saaksid Paula pilvepäevikuid lugeda, koguvad noored autorid annetusplatvormil Hooandja toetust, mille abil maksta raamatu trükikulude eest.