Mis saab päikesepaneelidest ja tuulikutest tulevikus, kui need on jäätmeteks muutunud?

Päikesepaneel. Foto on illustreeriv. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Päikesepaneelide ja tuulikute paigaldamise kiire tempo juures tuleb mõelda ka sellele, mis saab edasi, kui nende kasutusaeg lõppeb? Tuuliku eluiga on 25–35 aastat (Tuuleenergia Assotsiatsioon, 2023a) ja päikesepaneelil 25–30 aastat (Sunly, 2022), peale seda on tegemist jäätmetega.

Eesti Probleemtoodete registri andmetel lasti 2022. aastal Eestis turule 4093,6 tonni päikesepaneele. Samal aastal koguti neid jäätmetena kokku 2,23 tonni, millest materjalina võeti ringlusesse 1,27 tonni. Tehastele tagastatud kogused, näiteks garantii ajal, Eesti jäätmestatistikas ei kajastu.

Eesti on seadnud eesmärgiks 2030. aastaks toota kogu tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest. Sellest tulenevalt on rajatud mitmeid päikese- ja tuuleparke – 2022. aasta keskel küündis Eestis asuvate päikeseparkide koguvõimsus 474 MW-ni (Elering, 2022), praegu olemasolevate tuuleparkide võimsus aga 340 MW-ni (Tuuleenergia Assotsiatsioon, 2023b). Samuti suureneb päikesepaneelide paigaldamine nii eramajadele kui ka tööstustele. Lisaks on töös mitmed suured arendusprojektid, nagu Siiraku ja Tootsi-Sopi tuulepargid ning Raba ja Nurme päikesepargid.

See tähendab, et 2050ndatel aastatel hakkab tekkima hulgaliselt päikesepaneelide ja tuulikute jäätmeid. See on suur ja püsiv jäätmevoog, mille käitlusvõimaluste loomiseks tuleks juba täna teha plaane ja investeeringuid. Materjalide ümbertöötlemine võib anda võimaluse uue majandusharu või ekspordiartikli tekkimiseks.

Loe edasi Keskkonnaagentuuri blogist!