:format(webp)/nginx/o/2023/08/24/15544616t1h8f45.jpg)
Pühapäeva hilisõhtul jõudsid tagasi kodumaale Saksamaal Invictus mängudel Eestit esindanud kaitseväe võistkond ühes hõbemedali ja positiivsete emotsioonidega. Eestit esindas üheksa veterani.
Sõjaveteran naases võitmatute mängudelt suure usuga endasse kui vibulaskurisse
Plokkvibu laskmises pani end proovile seitsme välismissiooni kogemusega Kabalast pärit, kuid praegu Türil elav veebel Janek Pent.
Invictus Games vibuvõistlus koosnes eelringist ehk kvalifikatsioonist, kus tuli lasta 18 meetri pealt 30 noolt ning 16 paremat pääsesid edasi duellidesse. anek Pent saavutas 274 silmaga kvalifikatsiooniringis 11. koha ning pääses edasi 1/8 finaal, kus läks vastamisi kvalifikatsiooni kuuendal kohal lõpetanud Rumeenia sõduri Ioan Remaniga. Tasavägine duell lõppes seisuga 139:139 ja ümberlaskmisel alistas Pent rumeenlase 10:9.
Seejärel tuli Janek Pendil aga vastamisi asuda kvalifikatsioonis kolmanda koha saavutanud rumeenlase Marcel Neaguga, kes jäi duellis peale seisuga 142/135 ning võitis hiljem pronksmedali. Janek Pendi tulemus aga andis talle üldarvestuses tubli kaheksanda koha ja seda 41 osaleja seas.
„Ega ise veel täpselt aru ei saagi, millega ma hakkama sain, tunne igatahes on hea,” kommenteeris Janek Pent võistluste järel. „Natuke on ikka kahju, et viimases duellis õlavalu tõttu mõned kehvemad lasud sisse tulid.”
/nginx/o/2023/04/21/15270956t1hdb41.jpg)
„Plokkvibulaskmise valik spordialana oli minu jaoks pigem juhuslik – kuna seljavigastus seab sportimisele piirid, siis alguses tundus, et ega mulle sobivat ala ei oleg...siis aga pakuti võimalusena vibulaskmist ja kui Maarika Jäätma Türi vibukoolist oli nõus plokkvibulaskmist tutvustama ja mind võistluseks ette valmistama, sai tehtud ka otsus osalemiseks,” avaldas ta. „Ettevalmistuseks jäi vahepealsete vigastuste tõttu vaevu napp kuu. Varasem laskmiskogemus tulirelvadega aitas kõvasti kaasa ja saan öelda küll, et plokkvibu on minu uus „relv“!. Kindlasti tahaksin ennast ka järgmistel võistlustel proovile panna.“
Maarika Jäätma, kes on treeneriks ka Team Estoniasse kuuluvatele plokkvibulaskuritele Robin ja Lisell Jäätmale, tunnistas, et tema jaoks oli au treenida ja abistada vigastatud veteran Janek Penti, „Treenida saime suhteliselt vähe, kuid edusammud olid märgatavad. Üritasime anda endast parima, et Janek saaks mänge nautida ja naaseks Saksamaalt heade emotsioonidega, see eesmärk sai täielikult täidatud,” märkis ta. „Eriti hea meel tema väga heade tulemuste üle- kes vähegi vibuspordiga kokku puutunud, oskab hinnata Janeki saavutatud kaheksandat kohta. Loodan väga, et ta jätkab vibuspordiga, vibulaskuri sisu temas on!”
Eesti Vibuliidu juhatuse liige Rita-Anette Kohava tundis heameelt, et lausa kaks sõjameest valisid seekord oma spordialaks vibulaskmise. „Täname Eesti plokkvibukoondise treener Maarika Jäätmad, et ta leidis treeninguteks aja. Janekile ja tema plokkvibutreeningutele hakkasime alaliiduga läbi Türi vibukooli sotsiaalmeedia kaasa elama juba treeningute alguses. Plokkvibu, mille laskmisel kasutatakse päästikut, mis teeb ta olemuselt tulirelvale sarnasek ja on sõjameestele täiesti loogiline valik. Loodame, et saavutatud edu innustab teisigi sõjamehi vibulaskmist proovima - eriti vahva oleks, kui Eesti saaks järgmisel aastal Võitmatute mängudel vibulaskmisel osaleda lausa meeskonnana!“
„Arvan, et meil läks üldkokkuvõttes väga hästi,“ ütles Invictus ehk võitmatute mängudel osalenud ning kettaheites teise koha saavutanud Raigo Roots. „Eelkõige on mängud olulised neile, kes on hiljuti saanud haavata, et äkki siis nad saavad paremini ree peale. Emotsionaalselt on ka oluline, saab vanade kaaslastega koos olla,“ lisas Roots.
„Selle aasta Invictus mängud olid Eesti delegatsiooni jaoks teistsugusemad kui varasemad mängud. Üheksast kaasas olnud sportlasest seitsme jaoks oli tegu esimeste mängudega ja see andis neile tulevikuks kindlasti palju motivatsiooni võistlemisega edasi tegeleda. Kindlasti on sport nende jaoks väga tähtis taastusravi osa,“ ütles Eestit esindanud kaitseväe delegatsiooni juht ja üks treeneritest Urmas Rajaver.
„Invictus mängud erinevad teistest paraspordi võistlustest ka selle poolest, et sinna on oodatud osalema lisaks füüsiliste vigastustega isikutele ka vaimse tervise häiretega sportlased. Posttraumaatilise stressihäire all kannatavaid võistlejaid oli kõikidest riikidest ja omavaheline suhtlus ning konkurents mõjus neile väga positiivselt. Tulemuste osas tooksin välja, et esimest korda starti tuleku kogemus sellisel üritusel on juba esimene võit. Meie võistlejaid said selle pinge ja uue olukorraga väga hästi hakkama,“ lisas Rajaver.
Järjekorras kuuendad Invictus mängud toimusid 9.-16. septembrini Saksamaal Düsseldorfis, kus eestlased pistsid rinda jooksus, sisesõudmises, vibulaskmises, jalgrattasõidus, ujumises, kettaheites ja jõutõstmises. Osalejaid oli 21 riigist ligikaudu 550. Uute riikidena olid sel aastal võistlustules Iisrael ja Kolumbia. Võistlusi käis vaatamas umbes 140 000 inimest, mis oli Invictuse läbi aegade rekordarv.
/nginx/o/2013/04/08/1679672t1h7ae1.jpg)
Invictuse mängud kutsuti ellu Briti printsi Harry, Sussexi hertsogi algatusel 2014. aastal. Neil spordivõistlustel osalevad sõjalistel operatsioonidel vigastatud võitlejad. Mängud kannavad sõnumit «Invictus», mis tähendab ladina keeles «võitmatu». Invictuse mängud on muutunud rahvusvaheliselt tunnustatud ja oodatud sündmuseks. See on võimalus tunnustada vapraid mehi ja naisi, kes on andnud riiki teenides rohkem kui oma aja.
1966. aastal leiutatud plokkvibu populaarsus on viimasel kümnendil plahvatuslikult kasvanud ja Eesti Vibuliit on lootusrikas, sest just plokkvibulaskmisest võib saada juba lähiajal uus olümpiaala. Otsuse plokkvibulaskmise lisamise osas Los Angelese 2028 olümpiamängude kavasse tehakse hiljemalt selle aasta oktoobris ja tänase teadmise põhjal on üldine foon ja meelestatus väga positiivne.