/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
/nginx/o/2020/06/21/13165046t1hf1ef.jpg)
Maa-ameti üleskutsele oma selle suve lemmik ujumiskoht kaardile märkida reageeriti aktiivselt ja kokku märgiti kaardile 384 supluskohta. Kõige enam nimetati lemmikuna Kunda randa. Järvamaalt olid lemmikuteks Paide tehisjärv ja Väinjärv.
Väinjärv ja Paide tehisjärve naudivad rannaliste tähelepanu
Kõige rohkem mererandasid märgiti Saaremaal – kokku 21, millest 16 asuvad Saaremaal, 3 Muhus, 1 Kesselaiul ja 1 Vilsandil. Harjumaal märgiti 14 erinevat randa, mille seast populaarseimaks kujunes Kloogaranna. Hiiumaal märgiti 7 erinevat mereranda.
Eesti kõige lemmikumad mererannad – Kunda ja Võsu – asuvad Lääne-Virumaal. Esikohale tulnud Kunda rand on suvitajate südamed võitnud puhta ja ilusa liivaranna poolest ja seda nimetatakse lausa „Eesti Ibizaks“.
Lääne-Virumaal asub ka Porkuni järv, mida mainitakse looduskauniduse poolest ja nimetatakse maagiliseks aastaringseks karastuskohaks. Kokku märgiti Lääne-Virumaal 7, Ida-Virumaal 6 randa, Läänemaal ja Pärnumaal 5 randa. „Ootamatult vähe toodi välja tuntud randu - Pärnus, Pirital ja Paralepal ei olnud ühtki märget,“ sõnas Maa-ameti ruumiandmete büroo peaspetsialist Ann Rehemaa suve viimasel päeval kokkuvõtet tehes. Siseveekogudest on kõige populaarsem loomulikult Peipsi, kusjuures lemmikkoht vetteminekuks on Kauksi rand.
„Tahtsime lihtsa ülesandega kutsuda inimesi Eestit kaardiakna kaudu avastama ja rõõmu valmistab see, kui palju inimesi üleskutsest osa võttis. Märgiti mererandasid, väiksemaid ja suuremaid järvesid, vetteminekukohti jõgede ääres ja ka rabalaukaid. Tulemused on kohati päris üllatavad – ei oleks osanud ennustada Kunda randa eestlaste suurimaks lemmikuks. Samas on minul Kundas ujumas käimata, ehk leian isegi uue lemmiku. Igal juhul kutsun kaarti tulevikus kasutama, kui oma suviseid sõite planeerite,“ lisas Rehemaa.
Üleskutse eesmärk oli suviste meenutuste abil tutvustada inimestele nii X-GIS kaardirakendust kui ka geoportaali. Nüüd on järgmiseks suvehooajaks juba üle-eestiline ujumiskohtade kaart olemas, mille põhjal uusi supluskohti avastama saab asuda. Ka talisuplejatel tasub Maa-ameti tegemistel silm peal hoida, sest peagi on plaanis hakata kaardistama ka neid kohti, kus talvehooajal vette saab minna. Lemmik ujumiskohti saab näha siin.