Paide perearstikeskus tõestas taas oma tugevat taset

Ingrid Alt Foto: Dmitri Kotjuh

Perearstid ja tervishoiukorraldajad otsivad perearstide aastakonverentsil lahendusi võrdse ja patsiendikeskse perearstiabi tagamiseks kõigis Eesti piirkondades.

Reedel, 29. septembril kogunevad perearstid Viljandis Ugala teatris, kuhu on tervisedebatile kutsutud sotsiaalministeeriumi, tervisekassa, haiglate, erialaliitude ja erameditsiini esindajad. Debati keskmes on küsimus, kuidas tagada kvaliteetne ja järjepidev perearstiabi kõikides Eesti piirkondades olukorras, kus pensionile minevate perearstide arv kasvab kiiresti. Lähiajal võib minna pensionile ligi 300 tohtrit (40%). Noorte perearstide pealekasv ei ole paraku nii kiire, et asendada kõiki töölt lahkuvaid arste.

Diskussiooni keskmes on küsimus, kuidas saavutada olukorra normaliseerumine 2035. aastaks ning millised on ajutised ja millised pikaajalised lahendused, et ükski inimene ei jääks kriitilisel ajal ilma perearstita. Samuti analüüsitakse, millised on võimalused puuduvate perearstide asendamiseks.

„Eesti perearstiabi seisab suurte muudatuste ees, sest praegune tervishoiukorraldus ei taga patsientidele võrdselt kättesaadavat ja kvaliteetset arstiabi nii linnas kui maal,“ selgitas perearstide seltsi juht dr Le Vallikivi. „Meie arstiabisüsteem toetub tugevale perearstiabile, mille eesmärk on, et inimene oleks oma tervisemurega õigel ajal õiges kohas. Selleks et säästa perearstide ressurssi, tuleb tagada, et perearstid saaksid keskenduda ennetustööle ja patsientide ravimisele. Pingutama peame selle nimel ühiselt kõik– nii perearstid, tervishoiukorraldajad kui ka patsiendid. Meedikute läbipõlemine hakkaks mõjutama rahva tervist ja võib tuua kaasa kallimad raviarved.“

Perearstide konverentsil tunnustatakse parimaid perearstipraksiseid.

Iga-aastasel perearstide tähtsündmusel tunnustatakse ka parimaid perearstipraksiseid. Parimad valitakse perearstipraksiste kvaliteedijuhise alusel ning eelkõige hinnatakse praksise töökorraldust. Kokku hinnatakse 24 kriteeriumit. Näiteks võetakse arvesse ravijuhendite järgimist haiguste ennetamisel, hinnatakse seda, kas keskus rakendab oma spetsialiste ehk pereõdesid täiel määral, kas keskus tagab oma pereõdedele ja perearstidele nõutaval hulgal koolitusi, kas keskus on inimese jaoks kättesaadav ehk kas olemas on nii koduleht kui ka võimalus võtta keskusega ühendust kogu tööpäeva jooksul, ning samuti hinnatakse, mida on arvesse võetud patsientide tagasisideküsimustikust. 

Tänavu on A-taseme praksiseid kokku 131, teiste seas ka Järvamaalt Ingrid Alti poolt eestveetav Paide Arst OÜ. „Perearstikeskused, kes kuuluvad kvaliteedijuhise kriteeriumite järgi parimate hulka, suudavad vaatamata suurele töökoormusele pakkuda patsiendikeskset perearstiabi,“ selgitas auditeerimisi juhtinud seltsi juhatuse liige dr Elle-Mall Sadrak. „Eriti teeb heameelt, et A-taseme praksiseid leidub mitmes maapiirkonnas, kus töötatakse väga suurte nimistutega ning perearsti meeskond on väike.“

Ülekannet Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsi esimesest sessioonist, debatist ja parimate praksiste tunnustamisest saab jälgida Eesti Perearstide Seltsi Facebooki lehel.