Peaminister Kaja Kallase ning reformierakonna ja Eesti 200 juhtivpoliitikute jutt sellest, et praegustes kärbetes ja maksutõusudes on süüdi Jüri Ratase valitsused alates 2016. aastast, on sulaselge vale. Arvud räägivad teist keelt. Veel enne koroonapandeemia algust oli 2019. aastal valitsussektori eelarve nominaalses ülejäägis 34 miljoni euroga ehk 0,1 protsenti SKPst.
Võlakoormus suurenes 2020. aastal ja oli tingitud koroonakriisist. Lisaraha oli vaja suunata tervishoidu, majandusse ja kohalikele omavalitsustele, et kriis targalt ja turvaliselt seljatada. See ka õnnestus, sest pärast pandeemiaaegset lühiajalist langust taastus Eesti majandus palju kiiremini ja tugevamalt kui ülejäänud Euroopas.