Jaanus Marrandi: Retla-Kabala kool tuleb päästa

Jaanus Marrandi. Foto: Dmitri Kotjuh

Hiljuti oma aastapäeva tähistanud Retla kool on juba 170 aasta vältel olnud piirkondliku koolina kohaliku kogukonna koolitaja. Läbi selle aja on kohalikud haridust tähtsustanud talumehed seda kooli edasi viinud.

1890.-ndate lõpus pandi väikesed külakoolid kokku nn. ministeeriumikooliks ja ehitati Retlasse uus punastest tellistest koolihoone, millist lähipiirkonnas ei olnud. Sedasama korrati 1960.-ndate alguses, kus ajaloo vingerpussina kohaliku kogukonna rolli täitnud kolhoos ehitas kaasaegse koolihoone Oisu alevikku koos maakonna esimese täismõõtmetega võimlaga. Küllap kogukond oleks oma kooli edasigi hoidnud ja arendanud, kui otsustusõigus oleks jäänud kohapeale. Paraku läks see haldusreformi tuules üle kihelkonnakeskusse Türile. Sealsete volikogu saadikute häälte toel otsustati, et selleks, et Türi linna saaks ehitada uue ja uhke põhikoolihoone, tuleb Retla-Kabala kooli 7-9 klasside osa kinni panna, sest lapsi olevat vähe ja ruumi liiga palju ja kuigi seda otse välja ei öeldud, siis nurga taga sosistati, et ka muidu pidi kehv kool olema. Praegused vallad on nii suured küll, et inimesed ei tunneta ennast ühe kogukonnana ja nii võib öelda, et Türi linnapiirkonna, kui vallakeskuse kogukonna huvides, tuuakse ohvriks Retla ja Kabala kogukondade ühine kool. Küllap on nüüd palju neid, kes süüdistavad mind kogukondade vastandamises. Paraku olen mina ainult sõnumi väljaütleja!

Käpardlikud otsused