Uuring: pettused ohustavad lisaks rahakotile ka inimeste vaimset tervist

Copy
Netikelm. Pilt on illustratiivne.
Netikelm. Pilt on illustratiivne. Foto: Sander Ilvest

Eesti inimestest 80% tunnistab, et peab end erinevatest petuskeemidest väga hästi või piisavalt teadlikuks. See tähendab, et iga viies ei hinda teadmisi piisavaks, mis on pettuste laia levikut arvestades selge ohu märk, selgub Luminori tellimusel läbi viidud uuringust.

Kõrgemaks hindavad enda teadlikkust noored ja kõrgema sissetulekuga inimesed. Väga hea või piisav teadlikkus on kõige kõrgem Tartumaa ja Harjumaa elanikel (85%) ning kõige madalamaks hindavad oma teadmisi Hiiumaa (56%) ja Põlvamaa (57%) elanikud.

„Ehkki inimesed ise hindavad oma teadmisi üsna kõrgelt, siis päris elu toob kahjuks pidevalt kurbi näiteid ka sellest, et erinevate petuskeemide ohvriks langevad ka need, kes ise arvavad, et seda kunagi ei juhtu. Seepärast on oluline pettustest pidevalt rääkida ja püsida arengutega kursis,“ ütleb Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik.

Inimesed, kes on pettuse ohvriks langenud saavad kinnitada, et sellega kaasnenud tagajärjed ei ole meeldivad. Uuringust selgub, et kõige levinum pettusega kokkupuute tagajärg on mainekahju ja ajakulu, sellele järgnevad mentaalsed raskused ning rahaline kahju.

Kiige sõnul on just mentaalne aspekt oluline nüanss, millele finantspettustest rääkides pole varem suurt tähelepanu pööratud. „Aasta jooksul mõne petuskeemiga isiklikult kokku puutunud inimestest iga kümnes tõdes, et kelmuste korral on oluliseks tagajärjeks ka mentaalsed raskused. Inimeste vaimse tervise mõõde annab pettuste teemale uue kihi, millega on vaja arvestada,“ kinnitab Kiik.

Uuringu kohaselt on 57% Eesti inimestest puutunud viimase aasta jooksul kokku petukõnedega ning 44% vastanutest on isiklik kogemus SMS-pettusega. Eestis kõige enam levinud petuskeemide esiotsa mahuvad veel andmepüük, investeerimispettused ning veebipõhised müügipettused.

Uuringu viis Luminori tellimusel tänavu augustis ja septembris Eestis, Lätis ja Leedus läbi uuringufirma Norstat. Küsitleti 1000 inimest vanuses 18–74 aastat igas Balti riigis.

Näiteid enim levinud petuskeemide kohta ning nõuandeid, kuidas nendes olukordades käituda, leiate Luminori vastavalt teemalehelt.

Tagasi üles