Hoolimata kitsastest oludest pingutab riik sotsiaalkaitse vallas

Helmen Kütt Foto: Marko Saarm

Viimased kuud pole seoses riigi rahaliste võimaluste ja uue eelarvega pakkunud just ülearu häid uudiseid. Pigem vastupidi. Ühiskonnas on arvukalt gruppe, kelle palgaootused ja muud lootused tuleval aastal ei täitu. Inimeste pettumus on igati mõistetav, seda eriti valimiseelsete uljaste lubaduste foonil. Aga kui ainult opositsiooni poliitikuid kuulata, siis langeks 2024. aasta eelarvega Eestimaale pilkane pimedus ja kõik veereks allamäge. Tegelikkuses see muidugi nii ei ole.

Jään nüüd oma liistude juurde ja käsitlen mulle kõige südamelähedasemat teemat – sotsiaalkaitset, kuhu laias laastus kulub järgmisel aastal pool riigi tuludest. Vaatamata keerulistele aegadele astub jaanuaris ellu mitu plussmärgiga muudatust, millest on eeskätt abi majanduslikult kehvemal järjel peredele.

Alustan eakatest. 1. aprillil seisab ees iga-aastane pensioni indekseerimisest lähtuv pensionitõus. Rahandusministeeriumi suvise prognoosi järgi hakkab keskmine vanaduspension 2024. aastal olema 776 eurot kuus, mis tähendab 76 euro suurust tõusu. Hea uudis on see, et keskmine pension jääb ka tuleval aastal maksuvabaks. Tänavu südasuvel startinud hooldusreform saab riigieelarvest ligi 58 miljonit eurot. Selle reformi positiivset mõju abivajajatele ja nende pereliikmetele on raske üle hinnata.