Kas lapsed õpivad koolides ka päris elu? Mida teatakse näiteks vingugaasist?

Vingugaasiandur. Foto on illustreeriv. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Sageli pole pererahval aimugi, et salakaval oht nende kodus ringi hiilib. Räägime vingugaasist, mis on täielikult lõhnatu, maitsetu ja värvusetu. G4Si kevadine uuring näitab, et lausa 33 protsenti vastanutest ei tea, et seda gaasi suudab ruumis tuvastada vaid vinguandur. Ja andur puudub 25 protsendil tahkekütteseadmega kodudest ehk teisisõnu rikub seadust ligi 150 000 inimest.

Kui paljud täiskasvanudki pole vingugaasist ja selle ohtudest teadlikud, siis kuidas saavad sellest teada lapsed ja noored, kes ümbritsevaid ohte sageli tajuda ei oska?

Probleem on suurem, kui arvatakse

Nii mõnelgi võib tekkida küsimus, et kui tõenäoline on, et vingugaas minu kodu ohustab. G4Si Nublu teenusjuht Eveli Hunt selgitab, et iga küttekolle on erinev ning kui seda mitte tunda, on vingugaasi tekkimine üsna tõenäoline. Samuti võib probleemi põhjustajaks olla amortiseerunud süsteem või vale kütmisviis.

Ta meenutab üht tänavust juhtumit Keilast, kus ühest eramust tuli neile häire. Kuna kontaktisikud kõnele ei vastanud, läks G4Si patrull olukorda uurima. Kohale jõudes avasid ukse kooliealised lapsed, kes olid omapäi.

“Lapsed ohtu ei tajunud, kuid eksperdil kaasasolev vingugaasi käsimõõtja tuvastas hoones kõrge vingugaasi taseme. Lapsed viidi lastehaiglasse kontrolli ning eluruumid tuulutati,” meenutab Hunt. “Kliendi sõnul küttis tol päeval ahju vanaema, kes polnud konkreetse küttekolde eripäradega kursis ning sulges siibri liiga vara. Tavaliselt küttis ahju pereema. Vanaema oli pahaaimamatult paariks tunniks laste juurest ära tulnud ning selle ajaga oligi vingugaas tekkinud.”

G4Si standardlahenduste divisjoni direktori Tarmo Pärjala sõnul ei seostata vinguanduri piiksumist sageli küttekolletega, vaid peetakse põhjuseks hoopis kõrbema läinud toitu või liiga vara suletud siibrit. G4Si uuring näitab, et 38 protsenti neist, kel on kodus Nublu vingugaasiandur, on häirega kokku puutunud. Pärjala nendib, et neist 16 protsenti arvas, et andur tegi seda põhjuseta. “39 protsenti hakkas seejärel siibrit hiljem sulgema ning 13 protsenti võttis seadmest lihtsalt patarei välja, süvenemata sellesse, miks andur häiret andis,” täpsustab ta.

Kas koolides räägitakse?

Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse valdkonna peaekspert Marika Peekmann ütleb, et ohutus on lastel ja noortel õppekavades teemana sees. “See on üldine ja avatud, nii et võimaldab käsitleda ka vingugaasi teemat,” täpsustab ta ja lisab, et õpetaja valib õppekavas olevad näited vastavalt aktuaalsusele, mistõttu pole mõistlik neid kohustuslikuna ette kirjutada.

Ta räägib, et teemat saab käsitleda riiklikus õppekavas erinevate ainevaldkondade all. Näiteks põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava läbiv teema on “Tervis ja ohutus”, mis võimaldab erinevates ainevaldkondades ning õppeainetes käsitleda tervise- ja ohutusteemasid, sh vingugaasi mõju tervisele.

“Keemia ainekava alusel on võimalik mitmes kohas vingugaasist rääkida. Näiteks põhikoolis võrreldakse süsiniku lihtainete omadusi ja gümnaasiumis kirjeldatakse õpitud mittemetallide ja nende ühendite tähtsust looduses ja rakendamise võimalusi praktikas, seostades seda vastava keemilise elemendi ja aine omadustega,” täpsustab Peekmann.

Hoolib endast ja teistest

Sotsiaalainete ainevaldkonnas on suur rõhk pandud üldise hoiaku kujundamisele, et noor õpiks, kuidas hoolida endast ja teistest, järgida tervislikke eluviise, olla teadlik tarbija ja käituda turvaliselt nii enda kui teiste suhtes.

Inimeseõpetuse kõigi kooliastmete õpitulemustes käsitletakse tervist: esimeses kooliastmes õpib õpilane kasutama lihtsamaid esmaabivõtteid ja vajaduse korral kutsuma abi, teises kooliastmes väärtustama tervist, tervislikku eluviisi ja keskkonda ning mõistma eluviisi ja keskkonna mõju tervisele. “Samuti õpib õpilane, mis on riskikäitumine ning teab riskikäitumist ennetavaid ja soodustavaid tegureid ja riskikäitumise mõju inimese tervisele,” lisab Peekmann.

Kolmanda kooliastme lõpuks teab õpilane, et ühiskond kaitseb laste tervist ja heaolu seadustega ning mõistab eluviisi, keskkonna ja pärilikkuse mõju tervisele. Samuti mõistab ta tervisliku eluviisi ja turvalise käitumise tähtsust igapäevaelus.

Andur ei piiksu niisama

Suitsu- ja vingugaasiandur ei anna häiret põhjuseta. Kui see on juhtunud, tuleks üle vaadata küttekehad ja kütmisviisid ning kindlasti ei tohiks elupäästvast abilisest loobuda.

Vingugaasi n-ö palja silmaga ära ei tunne – kõige kindlam viis kaitsta end ja oma lähedasi on paigaldada andur.